Rannaäärse ehituskeelu vähendajatel on rannaäärset kinnisvara

Andres Metsoja ettevõte OÜ Kaisma Suurjärve Puhkeala tegeleb Kaisma järve ääres puhkemajanduse arendamisega. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Veekogude kaldaid täis ehitada lubava seaduseelnõu algatajatel on endalgi kinnisvara veekogude ääres, kordades rohkem aga nende erakondi toetavatel ettevõtjatel.

Seaduseelnõu algatajatest (Erki Savisaar (KE), Andres Metsoja (Isamaa), Peeter Ernits (EKRE) ja Heiki Kranich (RE) kuulub kõige rohkem rannaäärset kinnisvara Metsojale.

Tema omad on Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas puhkekohana tuntud Kaisma järve ääres rannani ulatuv Järve kinnistu (31,01 ha), lisaks Järvemetsa, Järvetuka ja Järveniidu kinnistud, mis asuvad rannast kaugemal.

Metsoja ettevõttele OÜ Kaisma Suurjärve Puhkeala kuulub rannaäärne Järvesauna kinnistu (0,19 ha), millel asuvad puhkerajatised on juba praegu rannal, lähimad kaldast vaid nelja-viie meetri kaugusel.

«Seal on ehitusõigus detailplaneeringuga saadud, koos Natura eelmõjude hindamisega,» selgitas Andres Metsoja. «Mul on seal ehitusõigus olemas, kuigi olen puutunud kokku ka probleemidega, et tuleb ikka kooskõlastada, kui on soov midagi ehitada.»

Metsoja selgitas, et randa ehitamise õiguse sai ta seetõttu, et kinnistu oli juba nõukogude ajast hoonestatud. Metsoja vanemad omandasid Järvesauna kinnistu juba 1997. aastal, kui kolhoosivarasid müüdi. «Kui sul on õueala ja see on juba hoonestatud, siis saad ehitusõiguse,» seletas Andres Metsoja. «See ongi see, miks aetakse taga vanu krunte, kas ehitusregistrisse on mingi vundament kantud. Kui õueala pole, siis praeguse seaduse järgi ehitada ei saa.»