KESKPÄEVATUND ⟩ Kõik ainult räägivad eestikeelsele haridusele üleminekust, keegi ei tee midagi

Raadio Kuku saates «Keskpäevatund» arutlesid saatejuhid Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar lõppeva nädala olulisemate teemade üle.

Kõigepealt võeti ette riigikogu jagatavad katuserahad. «Katuseraha jagamine on riigikogulastele huvitav ja põnev tegevus, kus nad saavad isiklikku initsiatiivi üles näidata ja igaüks suunata umbes 30 000 eurot sinna, kuhu ise tahab. Öeldakse, et inimesed kulutavad kaupluses hea lihatüki otsimiseks palju rohkem aega ja mõttevaeva, kui suure investeeringu tegemiseks börsil. Ehk me kulutame oma tähelepanu väikestele asjadele. Selle asemel, et arutada riigieelarvet kui tervikut, hakkame me kohe rääkima sellest, kuidas iga saadik sai 30 000 eurot hakkama panna,» tõdes Hõbemägi.

Strandberg leidis, et katuserahade jagamise protsess annab meile väga olulise signaali. «Jutt, et riigieelarve koostamise protsessi ei saa teha läbipaistvaks, kuna see on nii keeruline, on täielik hülgemöla. Kui me vaatame seda osa riigieelarvest, mille nimi on katuseraha, siis sellega on kõik väga lihtne: kes, kuhu ja kui palju. Ja täpselt samal moel oleks igal kodanikul ja igal riigikogu liikmel, üldse kõigil inimestel hea lugeda ka riigieelarvet. Mis raha kuhu läheb, millal ja mis asja eest ja nii edasi. Riigikogu on veelkord katuserahade jagamise mudelit näidates kinnitanud, et seda saab teha. Ja ainuke küsimus on: miks pagana pärast ülejäänud riigieelarve on keerukam kui mistahes ristsõna. Teid hüpnotiseeritakse ära: see on see tekkepõhine värk ja seda ei saagi teistmoodi esitada. Saab ikka küll!» väitis Strandberg.

Veel räägiti sellest, kuidas omavalitsuste juhid hakkasid kohe pärast valimisi ohjeldamatult oma palkasid tõstma. Näiteks toodi Saue vald, kus vallavanema töötasu tõusis mitukümmend protsenti ning kõik vallajuhid pidasid seda õiglaseks.

«Saue vald pole muidugi ainus. Näiteks Vinni vallavanem tõstis oma palka 30 protsenti ja neid omavalitsusi on veel ja veel ja veel. See on uskumatult häbiväärne: inimesed saavad võimule, ja esimene asi, mis nad teevad, on see et nad pistavad käe mitte küünarnukini, vaid kaenlaauguni suurde kotti, kus on valla ühine raha. Siis topivad sealt suure tüki endale taskusse ja ütlevad, et mulle tundub, et ma olen selle ära teeninud!» rääkis Hõbemägi.

Strandberg avaldas ka arvamust, et kuna Tallinna linnavalitsus koosneb valdavalt vene nimedega inimestest, siis pole Tallinnas loota vene koolide eestikeelseks muutumist. «Kuigi Eestis on väga palju eesti keelt kõnelevaid inimesi, on nende asi Eesti riigi säilimise seisukohalt õppida ära eesti keel, omandada kooliharidus ja hakata eestikeelset elu elama. See on kirjas ka meie põhiseaduses ja see ongi kõige olulisem, sest Eesti riik on mõeldud eesti kultuuri edasiarendamiseks, mitte multikultuurse kultuuri viimiseks igavikku,» deklareeris Hõbemägi.

Ta tõdes, et ei näe kedagi, kes oleks viimase 30 aasta jooksul püüdnud tõsimeelselt koole eestikeelseteks teha. «Sellest on kogu aeg ainult räägitud, aga mitte iial pole keegi teinud mitte ühtegi otsustavat liigutust selleks, et see saaks tõeks,» lisas ta.

Kõigepealt võeti ette riigikogu jagatavad katuserahad. «Katuseraha jagamine on riigikogulastele huvitav ja põnev tegevus, kus nad saavad isiklikku initsiatiivi üles näidata ja igaüks suunata umbes 30 000 eurot sinna, kuhu ise tahab. Öeldakse, et inimesed kulutavad kaupluses hea lihatüki otsimiseks palju rohkem aega ja mõttevaeva, kui suure investeeringu tegemiseks börsil. Ehk me kulutame oma tähelepanu väikestele asjadele. Selle asemel, et arutada riigieelarvet kui tervikut, hakkame me kohe rääkima sellest, kuidas iga saadik sai 30 000 eurot hakkama panna,» tõdes Hõbemägi.

Strandberg leidis, et katuserahade jagamise protsess annab meile väga olulise signaali. «Jutt, et riigieelarve koostamise protsessi ei saa teha läbipaistvaks, kuna see on nii keeruline, on täielik hülgemöla. Kui me vaatame seda osa riigieelarvest, mille nimi on katuseraha, siis sellega on kõik väga lihtne: kes, kuhu ja kui palju. Ja täpselt samal moel oleks igal kodanikul ja igal riigikogu liikmel, üldse kõigil inimestel hea lugeda ka riigieelarvet. Mis raha kuhu läheb, millal ja mis asja eest ja nii edasi. Riigikogu on veelkord katuserahade jagamise mudelit näidates kinnitanud, et seda saab teha. Ja ainuke küsimus on: miks pagana pärast ülejäänud riigieelarve on keerukam kui mistahes ristsõna. Teid hüpnotiseeritakse ära: see on see tekkepõhine värk ja seda ei saagi teistmoodi esitada. Saab ikka küll!» väitis Strandberg.

Veel räägiti sellest, kuidas omavalitsuste juhid hakkasid kohe pärast valimisi ohjeldamatult oma palkasid tõstma. Näiteks toodi Saue vald, kus vallavanema töötasu tõusis mitukümmend protsenti ning kõik vallajuhid pidasid seda õiglaseks.

«Saue vald pole muidugi ainus. Näiteks Vinni vallavanem tõstis oma palka 30 protsenti ja neid omavalitsusi on veel ja veel ja veel. See on uskumatult häbiväärne: inimesed saavad võimule, ja esimene asi, mis nad teevad, on see et nad pistavad käe mitte küünarnukini, vaid kaenlaauguni suurde kotti, kus on valla ühine raha. Siis topivad sealt suure tüki endale taskusse ja ütlevad, et mulle tundub, et ma olen selle ära teeninud!» rääkis Hõbemägi.

Strandberg avaldas ka arvamust, et kuna Tallinna linnavalitsus koosneb valdavalt vene nimedega inimestest, siis pole Tallinnas loota vene koolide eestikeelseks muutumist. «Kuigi Eestis on väga palju eesti keelt kõnelevaid inimesi, on nende asi Eesti riigi säilimise seisukohalt õppida ära eesti keel, omandada kooliharidus ja hakata eestikeelset elu elama. See on kirjas ka meie põhiseaduses ja see ongi kõige olulisem, sest Eesti riik on mõeldud eesti kultuuri edasiarendamiseks, mitte multikultuurse kultuuri viimiseks igavikku,» deklareeris Hõbemägi.

Ta tõdes, et ei näe kedagi, kes oleks viimase 30 aasta jooksul püüdnud tõsimeelselt koole eestikeelseteks teha. «Sellest on kogu aeg ainult räägitud, aga mitte iial pole keegi teinud mitte ühtegi otsustavat liigutust selleks, et see saaks tõeks,» lisas ta.