Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg kirjutab, et ehkki avariisid on seal juhtunud mitmeid, pole Ussisoo lõik Tallinna-Tartu maantee kõige ohtlikum.
Statistika: Ussisoo lõik pole Tallinna-Tartu maantee ohtlikem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase 4 aasta jooksul 2005- 2008 registreeriti tervel Ussisoo lõigul (60.-80. kilomeetril) kokku 32 raskemat inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on hukkunud kokku kuus ja saanud vigastada 53 inimest.
Teelõik ise moodustab ligikaudu 7 protsenti kogu Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteest, samas registreeritakse sellel ka ligikaudu 7-10 protsenti kõigist sel maanteel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest.
Kindlasti ei saa lõiku pidada maantee kõige ohtlikumaks, eriti kui arvestada sealset liiklusintensiivsust.
2008. aastal registreeriti sellel 20 kilomeetri pikkusel teelõigul 10 miljoni autokilomeetri kohta 0,3 õnnetust; samas näiteks Harjumaal, kus on välja ehitatud pikk lõik 4-realisena, oli vastav näitaja 0,4.
2008. aasta näitajate põhjal on Tartu maantee kõige ohtlikum lõik hoopis Jõgeva maakonda jääv teeosa.
Valdav enamik sealseid inimkannatanutega õnnetusi on toimunud igati normaalsetes tee- ja ilmaoludes, kus põhiprobleemideks oma võimetele ja kogemustele mittevastav sõidukiirus, oskamatus sõita talveoludes, ohtlikud möödasõidu katsed, ka purjus pea.
Enamasti kiiruseületajate avariid
Viimane hukkunuga liiklusõnnetus eile toimunud õnnetuse vahetus läheduses toimus 2006. aasta juulis, kui joobes juht ei tulnud tööga toime ja sõitis suurel kiirusel teelt välja.
Aastaid on Ussisoo laugetel kurvidel sagenenud liiklusõnnetused esimeste külmade ja libeduste saabumisel. Siiski on need üldjuhul lõppenud vaid plekimõlkimisega ja paaril viimasel aastal on nendegi arv oluliselt vähenenud. Ussisoo lõik muutub ohtlikuks vaid seda lubatust suuremal kiirusel läbijatele, kes seejuures seavad ohtu ka vastutulevates sõidukites viibijad. Ühtlases liiklusvoos ja teisi arvestavalt liigeldes see tee eluohtlikuks muutuda ei saa.
Siiski registreeriti mullu mõlemad Järvamaa fataalse tagajärjega õnnetused Ussisoo lõigul, üks üsna Harju piiri lähedal, 61,1. kilomeetril ja teine lõigu teises otsas, 78,3 kilomeetril.
Neli ohtlikku lõiku
Üldiselt võib õnnetuste põhjal eristada Ussisoo lõigul nelja õnnetusterohkemat osa:
Km 63-65 - õnnetused on toimunud valdavalt suvisel ajal, selge ilmaga, kuues õnnetuses hukkunuid registreeritud pole. Enamasti on tegu suurel kiirusel teelt väljasõitudega.
Km 67-69 - nelja aasta jooksul registreeriti kokku 7 inimkannatanutega õnnetust, ühes neist inimene hukkus. Hukkunuga õnnetus toimus 2006 suvel, kui joobes juht ei tulnud tööga toime ja sõitis suurel kiirusel teelt välja. Õnnetustest 5 olid teelt väljasõidud, 2 kokkupõrked vastutulevate sõidukitega. Talveoludes toimus 2 vigastustega lõppenud õnnetust..
Km 70-75 - 10 inimkannatanutega liiklusõnnetust on selle lõigu teinud kõige avariilisemaks. Pooled õnnetused leidsid aset talveoludes, nende hulgas oli ka 2 hukkunuga liiklusõnnetust (km 71,9 ja 72,5). Mõlemad fataalsed õnnetused olid kokkupõrked vastutulevate sõidukitega ja seetõttu keskmisest suurema vigastatute arvuga.
Km 78 - kokku 4 liiklusõnnetuses hukkus 2 inimest. Kõik õnnetused olid sõidukite omavahelised kokkupõrked. Kolme õnnetuse puhul oli tee vihmamärg.