Rahvasaadik Repinski sõitis riigikogu istungi ajal taksot (17)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
7. detsember 2021, 19:13
/nginx/o/2021/12/07/14247085t1he3a6.jpg)
- Repinski: riigikogu liige ei pea töötama kellaajast kellaajani
- Karilaid: istungi ajal takso sõitmine on taunitav
- Bolti juht teenib praeguse nõudlusega 16 kuni 25 eurot tunnis
Riigikogu liige Martin Repinski (Keskerakond), kes viilis istungilt ja sõitis samal ajal taksot, julgustab teisigi parlamendiliikmeid võimalikult palju inimestega suhtlema, kaasa arvatud istungite ajal. Repinski kolleegid tema käitumist heaks ei kiida.
Samal ajal, kui haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) vastas esmaspäeval riigikogu istungil arupärimistele infoteaduse bakalaureuse õppekava avamata jätmise kohta Tallinna Ülikoolis ning ministeeriumi kiirtestihanke kohta, tegi riigikogu liige Martin Repinski taksojuhitööd.
Viimane avalik märge tema tööst riigikogus on fikseeritud kell 16.23, kui ta hääletas. Hääletusele järgnes riigikogus ettekanne kriminaalpoliitika põhialuste elluviimisest. Enda sõnul alustas Repinski taksosõitu poole kuue ajal. Postimehe andmetel lõpetas ta kell 17.44 eelmist sõitu ning sai seejärel uue tellimuse.
«Vaadake, kui ei ole enam mingisuguseid hääletamisi, siis ma võin seda endale lubada,» selgitas Repinski.
Repinski kuulas enda sõnul istungit taksoroolis kõrvaklappidest, et olla kursis, millest räägitakse. Küsimusele, kas rahvasaadik kuulas taksosõidu ajal haridusteemalisi arupärimisi, vastas ta: «Ma täpselt ei mäleta, mis seal oli, aga kuulasin. Niikaua kui istung kestab, ma seda kuulan ja jälgin.»
Repinski jutu järgi lõpetas ta taksosõidu kella 19 paiku, samal ajal jätkus veel riigikogu istung, mille lõpus rahvasaadikud Ivari Padar (SDE) ja Leo Kunnas (EKRE) muuhulgas ka võro keeles rääkisid.
Riigikogu istungi ajal taksosõiduga lisaraha teeniv rahvasaadik oma tegevuses midagi ebaeetilist ei näe. «Ma arvan, et see on täitsa eetiline,» lausus Repinski.
«Ma arvan, et riigikogu liikmed võiks isegi rohkem inimestega suhelda ja rohkem mingisuguseid muid asju teha. Sest kui oled ainult riigikogus ja suhtled ainult poliitikutega, siis sul kaob selline reaalse maailma taju mingis mõttes ja see mõjutab kindlasti otsuseid. Tihtipeale sellepärast ongi poliitikud ja riigikogu liikmed rahvast suhteliselt kaugel.»
Repinski lisas, et inimestest, keda ta sõidutab, suhtlevad temaga umbes pooled. Teda tuntakse ära ja siis räägitakse ka poliitikast. «Kasvõi koroona teemal väga palju ja muid asju. Ma arvan, et ma saan sealt väga palju olulist infot, mis on minu töös vajalik,» ütles Repinski. «Riigikogu liikme töö ei ole selline standardne töö, kus pead töötama kindlasti kellaajast kellajani. Rahvasaadikuid vajatakse selleks, et nad seisaksid valijate huvide eest ja muudaks elu Eestis paremaks. Mis viisil sa seda teed ja kui palju sa osaled konkreetselt mingisugustes istungites või aruteludes, seda otsustab igaüks ise enda jaoks, kuidas on olla võimalikult efektiivne. Ja mina näen, et see kindlasti ei mõjuta negatiivselt minu tööd, pigem positiivselt. Selles ma olen kindel.»
Ma arvan, et riigikogu liikmed võiks isegi rohkem inimestega suhelda ja rohkem mingisuguseid muid asju teha.
Riigikogu liige Martin Repinski
Kas rahvasaadik julgustab seega parlamendi liikmeid samal ajal muud tööd tegema, kui riigikogu istung käib?
«Ma julgustan seda, et võimalikult palju inimestega suhelda ja võimalikult palju uurida, mida inimesed tahavad, missugused probleemid on. Ja seda teha igal võimalikul viisil, kaasa arvatud istungite ajal,» rääkis Repinski. «Kui on näiteks ka võib-olla mingisugused arupärimised, mida sa tegelikult ei taha kuulata, sest sa tead, et need on näiteks mingisugused poliitilised asjad, ja kui sa tead, miks seda teeb opositsioon, ja sul on oma kindel arvamus juba olemas, võib-olla tõesti on efektiivsem kas telefoni teel rääkida inimestega või kohtuda valijatega või siis muid asju teha, mis aitab sind selles töös edasi.»
Repinski sõnul tegi ta lumisel nädalavahetusel samuti taksojuhi tööd ning jõudis tänu oma neljaveolisele Škodale ka sellistesse kohtadesse, kuhu teised autojuhid ei jõudnud. Nii tundis ta, et lisaks rahateenimisele abistab taksojuhina inimesi. Muu hulgas märkis ta, et on oluline, et sõit oleks ohutu. «Tõesti tundub, et mina sellist tööd naudin praegu,» lausus Repinski kokkuvõtteks.
/nginx/o/2021/05/30/13813272t1hd039.jpg)
«Riigikogu liikme põhitöö on olla riigikogu liige, ta saab selle eest tasu ja loomulikult tuleb riigikogu liikme kohustusi täita,» toonitas riigikogu juhatuse liige Hanno Pevkur (Reformierakond). Pevkur meenutas, et riigikogus on olnud saadikuid, kes on töötanud arstina või käinud ajutiselt loenguid pidamas ning pidanud seetõttu istungitelt puuduma. Taksojuhi tööd saab teha istungitevabal ajal, lisas ta.
Kui rahvasaadik käitub nii nagu Repinski, siis korrale kutsuda teda kuidagi ei saa. «See ongi eelkõige sisemise veendumuse ja eetika küsimus,» nentis Pevkur ja lisas, et riigikogu liige on oma mandaadis vaba ning puhtteoreetiliselt võib esineda ka olukord, kus ta ei käi üldse tööl. «Siis ta peabki andma selgituse avalikkusele, oma valijatele ja erakonnale.»
Riigikogu keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid lubas, et räägib Repinskiga kolmapäeval. «Istungi ajal taksosõitmine on taunitav,» toonitas Karilaid. Ka tema sõnul peab riigikogu liige tegelema oma põhitööga ning kui sellest aega üle jääb, saab tegeleda muuga. «Istungite ajal on põhitöö teha tööd parlamendis,» sõnas Karilaid ning lisas, et Repinski on olnud hea meeskonnaliige ja kõik kokkulepped on seni pidanud. Ta märkis, et novembri lõpus avalikuks saanud uudis, et Repinski taksot sõidab, tuli talle üllatusena.
Repinski teenib riigikogu liikmena kuus 4399,43 eurot. Praeguse suure nõudluse juures teenivad Bolti juhid keskmiselt 16–18 eurot, nädalavahetusel 25 eurot tunnis. Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi sõnul on Repinski olnud äärmiselt eeskujulik juht ning ettevõttel on hea meel, et ta on end Boltis juhina registreerinud.
Kõrvaklapid peas sõiduki juhtimine võib olla ohtlik
Kõrvaklapid peas sõidukit juhtida pole otseselt keelatud, ent kui see mõjutab juhtimisvõimet või selle tõttu toimub näiteks avarii, on kindlasti tegu ohtliku tegevusega. «Liiklusseaduse kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist,» ütles PPA liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. «Kindlasti ei ole kõrvaklappidest samal ajal midagi kuulates ohutu auto juhtida. Kui juht küll näeb, mis ümber toimub, kuid ei kuule, võib see põhjustada ohtlikke olukordi. Ohutuks liiklemiseks on vajalikud kõik meeled.»