Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kohutavates tingimustes koeri pidanu jäi oma loomadest ilma

Koerad FOTO: Urmas Luik

Tallinna halduskohus jättis rahuldamata koerapidaja kaebuse, kes soovis oma halbades tingimustes peetud koeri tagasi saada.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) sai 4. juunil vihje, et ühel kinnistul Viru-Nigula vallas rikutakse loomade nõuetekohase pidamise tingimusi. PTA kontrollis vihjet ja tuvastas, et talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja ühe pesakonna viis kutsikat.

Selgus, et loomi oli peetud väga räpastes tingimustes. Loomad asusid kinnikaetud akendega elumajas, kus ei olnud koerte pidamiseks vajalikke tingimusi, mitut koera oli hoitud kitsas transpordipuuris. Loomadel puudus ligipääs joogiveele ja majas oli lämmatav väljaheidete hais.

PTA leidis, et loomapidaja on rikkunud loomakaitseseaduses sätestatud loomapidamise põhinõudeid ning toimetas koerad Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika, kus nad vaadati üle ja paigutati neile sobivatesse tingimustesse.

Omanik läks kohtusse

PTA kohustas loomapidajat võõrandama oma 18 täiskasvanud koera ning 5 kutsikat vastavalt loomakaitseseadusele hiljemalt 25. juuniks MTÜ Tallinna Varjupaigale. Ettekirjutusega määratud tähtpäevaks too aga koeri ei võõrandanud ning PTA võõrandas koerad ise varjupaigale.

Loomapidaja läks seepeale halduskohtusse kaebusega, milles palus tühistada PTA ettekirjutuse ja loomade võõrandamise ning taotles koerte talle tagasi andmist. Halduskohus leidis, et loomapidaja kaebust ei saa rahuldada.

Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et lukustatud ja pimendatud akendega vanas talumajas peeti 18 suurt kasvu koera ja ühe pesakonna viit kutsikat. Vähemalt 8 suurt koera oli transpordipuuris ning puuris olid ka kutsikad koos emaga.

Koerte karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga, neil oli haavu erinevates kehapiirkondades ning paksendid küünar- ja kannaliigeste piirkonnas viitasid sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning nõuetele mittevastavates puurides. Kaheksal koeral olid nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Kutsikate emal oli vähemalt kuuvanune reieluumurd, mida ei olnud ravitud.

Enamus loomadest ei olnud saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraale sisaldavat toitu, mistõttu esines mõningatel koertel terviseprobleeme, sealhulgas alakaalulisust. Samuti olid loomade söögi- ja jooginõud räpased ja nende arv ning paigutus ei olnud sellisel arvul loomade pidamiseks kohane.

Loomapidaja ise väitis, et koerad olid sellistes tingimustes ajutiselt.

Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et loomi peeti talumajas ajutiselt, sellisel juhul ei oleks tingimused olnud nii hullud, kui kohapeal tuvastati. Kohtu hinnangul oli loomade alaliseks viibimiskohaks just kinnikaetud akendega vana talumaja, mille ruumide põrandatel olid loomade väljaheited.

Vastavalt loomakaitseseadusele peab loomapidaja võimaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda.

«Looma, eriti veel kutsikaid hooldava emase koera, pikaks ajaks hooletusse jätmist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja oli vahetult enne järelevalvetoimingut loomaga arsti juures käinud. Vigastusega tulnuks tegeleda kohe, et vältida looma liigseid ja täiendavaid kannatusi,» rõhutas kohus.

Tagasi üles
Back