E, 5.12.2022

Eesti saadab järgmisel aastal sõjalistele operatsioonidele kuni 125 kaitseväelast

NN
Eesti saadab järgmisel aastal sõjalistele operatsioonidele kuni 125 kaitseväelast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseväe eriväelased Malis.
Kaitseväe eriväelased Malis. Foto: Kaitsevägi

Riigikogus läbisid eile õhtul teise lugemise kaitseministeeriumi eelnõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal osaleda rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kuni 125 kaitseväelasega.

«Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et me vaatamata keerulisele olukorrale Läänemere piirkonnas oleksime valmis ka oma lähimaid liitlasi välisoperatsioonidel toetama. Terroristlike rühmituste tegevus Saheli piirkonnas pole kuhugi kadunud ja laiem rahvusvaheline julgeolekuolukord ei näita rahunemise märke. Peame edaspidigi olema valmis andma oma panuse rahvusvahelise julgeoleku tagamisse,» ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on rahvusvahelised sõjalised operatsioonid üks peamisi võimalusi panustada rahvusvahelisse julgeolekusse ja tugevdada liitlassuhteid.

Malis jätkab Eesti panustamist senises mahus läbi sihtüksuse Takuba. «Jälgime olukorda Malis koos liitlastega tähelepanelikult. Meie jaoks on tähtis, et olukord Aafrikas ei muutuks ebastabiilsemaks, mis mõjutaks tulevikus omakorda Euroopa julgeolekut,» märkis Laanet.

Riigikogu kiitis heaks ka Takuba operatsioonil osalevate Eesti eriväelaste operatsioonipiirkonna laiendamise Nigerisse. Sellest tulenevalt kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks kokkuleppe, mis tagab Takuba tegevuses osalevale Eesti väeüksusele õigusliku kaitse (sh eesõigused ja puutumatus) ning tegutsemisõiguse Nigeris.

Uue operatsioonina osaleb Eesti kaitsevägi Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis, et toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võimekuse arendamist. Eesti on valmis Mosambiiki saatma õigusnõuniku. Missiooni juhtriigiks on Eestile oluline ELi ja NATO lõunatiiva liitlane Portugal, kes on panustanud ka Balti riikide julgeolekusse. Ameerika Ühendriikide juhitava ISILi vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalises operatsioonis Inherent Resolve, mille eesmärk on ISILi vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias, panustab Eesti ühe staabiohvitseriga.

NATO missioonil Iraagis panustab Eesti ühe staabiohvitseriga, nagu ka käesoleva aasta esimesel poolel. Panustame kahe staabiohvitseriga Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu-, satelliidi ja merelisi võimeid. Lisaks osaleme ühe staabiohvitseriga ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis ning kolme sõjalise vaatlejaga konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Lisaks plaanitud operatsioonidele on Eestil valmiduses kokku 304 kaitseväelast. Eesti on valmis panustama NATO reageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force) kokku kuni 80 kaitseväelasega ja NATO valmidusinitsiatiivi NRI (NATO Readiness Initiative) kokku kuni 200 kaitseväelasega. Lisaks on Eesti valmis osalema Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus kuni 24 kaitseväelasega. JEFi fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Sarnaselt eelmiste aastatega sai valitsus mandaadi võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, järgmisel aastal on mandaat kuni 100 kaitseväelasega panustamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles