TAUST ⟩ Eestlane sööb aastas enam kui pool siga

Atria AS lihatööstus Valgas.  Foto: Arvo Meeks

Pärast tapmist reisib meie sea soolestik Türki ja Aafrikasse, et sealt töödelduna tagasi tulla.

Jõulude tulles on eestlaste laual peaaegu möödapääsmatu verivorst. Kodune verivorst, maitsev verivorst, just nagu memme tehtud. Kuid see ei olegi nii kodune, sest verivorstil võib olla selja taga kosmopoliitne rännak. Valga linnas tegutseva lihatootja Atria Eesti meediakontakt Olle Horm ütleb, et oluline osa verivorstimaterjalist ostetakse Eestisse sisse Türgist või Aafrikast.

Täpsemalt saabuvad Eestisse kaugelt maalt üksnes sooled, mille sisse vorstitäidis topitakse: peenemad pärit lammaste, jämedamad aga sigade seest. Puhtad ja soolvees hoiustatud sooled, mis valmis tuubimiseks ehk täitmiseks. Eestis tapetud loomade soolikad saadetakse aga «koos kogu komplektiga» jällegi Türki või Aafrikasse (sinna rändavad mahamüümiseks ka muud mitte nii ihaldusväärsed loomaosad, näiteks koodid).