N, 2.02.2023

INTERVJUU ⟩ Irene Käosaar: eestikeelsele õppele üleminekuks on vaja seadusemuudatust

Ulla Länts
, ajakirjanik
Irene Käosaar: eestikeelsele õppele üleminekuks on vaja seadusemuudatust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar leiab, et eestikeelsele õppele oleks võimalik üle minna juba kiiremini kui ministeeriumi tegevuskavasse kirja pandud 2035. aastal.
Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar leiab, et eestikeelsele õppele oleks võimalik üle minna juba kiiremini kui ministeeriumi tegevuskavasse kirja pandud 2035. aastal. Foto: Andres Haabu
  • Me ei alusta eestikeelse õppega nullist
  • Eestikeelne õpe gümnaasiumides on andnud tulemusi
  • Lapsed keeleõpet ei karda

Haridus- ja teadusministeeriumis valminud tegevuskava järgi soovitakse eestikeelsele õppele üle minna aastaks 2035. Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar on muulastele eesti keele õpetamisega tegelenud pea kolmkümmend aastat.

Katseid minna üle eestikeelsele õppele on tehtud varemgi, paraku ei ole mitte ühestki asja saanud. Kas nüüd võiks paremini minna?

Vaatamata sellele, et tegevuskava on päris palju kriitikat saanud, ma siiski tunnustan haridus- ja teadusministeeriumi, sest kava on valmis. Läbi on mõeldud eri etapid, sealhulgas seadusandlik. Selle elluviimiseks on aga vaja poliitilist kokkulepet. Hetkel on seis selline, et kui minister Liina Kersna käis ettepanekut tutvustamas, oli koalitsioonipartneri reaktsioon, et nemad ei ole seadusemuudatusega nõus. Minu hinnangul aga on seadusemuudatus üks esimesi asju, mis tuleb ära teha, ainult siis hakkavad asjad liikuma.

Kas eestikeelsele haridusele üleminek jääb poliitilise tahte taha?

Jääbki, tõhus on olnud gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele. Seda võib kritiseerida, aga me näeme, et gümnaasiumilõpetajate eesti keele tase on tõusnud. Minister Jürgen Ligi ajal hakati rääkima eestikeelsest õppest põhikoolis ja Ligi kinnitas ministrina ka koosõppiva kooli kava, aga siis muutusid poliitilised suunad ja see kava jäi sahtlisse. Nii et põhikoolis ei olegi tegelikult midagi muutunud.

Kas praegu välja käidud aasta 2035 ei ole liiga pikk perspektiiv?

See on kindlasti vähese ambitsiooniga eesmärk. Tegelikult oleks võimalik eestikeelsele õppele kiiremini üle minna, sest me ei alusta ju nullist. Seni, kuni me selle üle vaidleme, aeg muudkui kulub ning need on ju meie oma lapsed ja noored, keda me alt veame. Me ei loo neile eestikeelseks õppeks võimalusi, vähemalt mitte kõikides koolides.

Me ei alusta ju nullist, terve hulk asju on juba tehtud, mida tuleks veel teha?

Üks probleem arengukavas ongi see, et puudub seos juba olemasolevate asjadega. Eestis on ju üks parimaid haridussüsteeme maailmas ja vene õppekeelega kool ei ole midagi eraldiseisvat. Meil on baas olemas ja sinna peale peaksime ehitama kõik järgnevad tegevused. Alustada tuleb õpetajatest, uute õpetajate leidmine ja õpetajate eesti keele õpe on suur probleem.

Mis puudutab lapsi, siis ma arvan, et nende hirmud on tegelikult kõige väiksemad.

Vaadates koolides töötavate õpetajate vanust, mis vene õppekeelega koolides on veelgi kõrgem, tuleb arvestada, et võimalus neile eesti keel selgeks õpetada on suhteliselt väike.

Vene laste õppimine eesti koolis on tekitanud ka palju hirme, üks neist on, et meile tuleb eestikeelsesse kooli liiga palju vene lapsi. Kas see on põhjendatud hirm?

Hirmud on täiesti normaalne nähtus ja ma arvan, et kõik lapsevanemad on seoses oma lastega läbi elanud tuhandeid hirme. Hirm tuleb tõsta laua peale, võtta see juppideks ja vaadata, kust ta tuleb. Õpetamise puhul on oluline, kui oskuslik on õpetaja, saamaks hakkama erinevate õpilastega. Ma saan väga hästi aru nendest eesti lapsevanematest, kellel on hirm, et õpetaja põhiaeg kulub eesti keelt mitte oskavale lapsele, aga siin tuleb appi metoodika. Mis puudutab lapsi, siis ma arvan, et nende hirmud on tegelikult kõige väiksemad. Olen ise kogenud, et mida väiksem laps, seda edukamalt saab ta teist keelt kõneleva eakaaslasega mänguväljakul oma mängud mängitud.

Mida arvate uuest eestikeelsele õppele ülemineku kavast?

Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun

Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun. 
Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun. Foto: Erakogu

Ma pole kavaga veel tutvunud, kuna seda pole avalikustatud. Kavas peaks olema selgelt sõnastatud ettevalmistav protsess, mis tähendab, et olemas oleks metoodiline materjal ja õpetajad, mitte vastupidi, et toimub üleminek eestikeelsele õppele, aga meil pole õpetajaid ega õpikuid.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko (KE)

Ljudmila Jantšenko. 
Ljudmila Jantšenko. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Eestikeelsele haridusele üleminek ei ole reaalne, sest meil pole õpetajaid, kes annaksid kõiki aineid eesti keeles. Eestikeelne haridus peab algama lasteaias, siis saavad lapsed minna ka eestikeelsesse kooli. Ida-Virumaal ei ole aga ei lasteaias ega koolis pedagooge, kes oleksid võimelised õpetama eesti keeles.

Märksõnad
Tagasi üles