R, 2.12.2022

Rikkumisest teavitaja saab seaduse kaitse

BNS
Rikkumisest teavitaja saab seaduse kaitse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Töötajad kontoris.
Töötajad kontoris. Foto: Panther Media/Scanpix

Valitsus kiitis neljapäeval heaks rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale.

Teavitaja kaitseks luuakse tingimused, milles teavitaja ei riskiks teavitamise tõttu töökoha kaotusega või muu tööandjapoolse põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. See tähendab, et teavitaja kaitseks tuleb esmalt võimaldada konfidentsiaalne teavitamine ning tagada teavitaja informeerimine rikkumisteatega tegelemisest. Rikkumiseks on eelkõige õigusrikkumine ehk ebaseaduslik tegevus või tegevusetus, aga ka õigusega vastuolus olev tegu, mis ei ole formaalselt õigusrikkumine.

Rikkumisest teavitamiseks tuleb asutustel ja üle 50 töötajaga juriidilistel isikutel luua asutusesine teavituskanal. Kui asutusesisene teavitamine ei anna tulemust või on see muul põhjusel, siis peab olema võimalik rikkumisest teavitada ka organisatsiooniväliselt neile asutustele, kes üldjuhul vastava rikkumise menetlemisega tegelevad, nt tuleohutusrikkumistest tuleb teavitada päästeametit. Kaitse saab ka üldsusele avalikustamisel, kuid piiratumatel tingimustel.

Asutusesisesed turvalised kanalid peavad looma kõik üle 50 töötajaga juriidilised isikud, kohalike omavalitsusüksuste ametiasutused või ametiasutuse hallatavad asutused ning kõik riigiasutused. Selleks võib olla näiteks spetsiaalne e-post, telefoninumber või postkast. Samuti peavad sellise kanali looma kõik kohalikud omavalitsuses, kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 inimest.

Asutusesisese teavituskanali sisse seadnud asutused ja juriidilised isikud peavad määrama või volitama inimese, kes võtab laekunud teateid vastu, annab teavitajale tagasisidet ja tagab järelmeetmete rakendamisest teavitamise.

Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on riigiasutustel, mis teostavad teatud valdkonnas rikkumise järelevalvet või menetlevad süütegusid.

Rikkumisest teavitaja kaitseks on seaduses ette nähtud väärteokorras vastutus rikkumisest teavitamise takistamise, rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmete rakendamise füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, samuti survemeetmete rakendamise katse, ning rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Samuti nähakse ette vastutus rikkumisest teavitajale (ainult füüsilise isikuna), kes esitab asutusesiseselt, asutuseväliselt või avalikkuse poole pöördudes teadlikult ebaõige teavituse.

Seadus jõustub 2022. aasta 1. juunil. Juriidilised isikud, kus on 50–249 töötajat, saavad pikema aja asutusesisese teavituskanali loomiseks ning peavad teavituskanali looma 2023. aasta 17. detsembriks.

Märksõnad
Tagasi üles