Eesti nõustus ühekordse plasti direktiivi rakendusotsusega

Varsti keelatud. Foto: Tomi Saluveer

Eesti kiitis heaks seisukohad ühekordse plasti direktiivi rakenduseeskirjade kohta.

Eesti toetab rakendusakti eelnõu vastuvõtmist, mis võimaldab liikmesriikidel ise valida metoodika ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise kohta andmete kogumiseks ja esitamiseks., teatas valitsuse pressiesindaja.

Euroopa Komisjon esitas rakendusotsuse eelnõu ühekordse plastidirektiivi - SUP direktiivi - kohta liikmesriikidele arvamuse esitamiseks 7. detsembril.

Ühekordse plastidirektiivi kohaselt peavad riigid võtma meetmeid, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite pidev vähendamine. Võetavate meetmetega tuleb saavutada 2026. aastaks võrreldes 2022. aastaga ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise mõõdetav kvantitatiivne vähenemine liikmesriigis.

Rakendusotsuse eesmärk on kehtestada tarbimise vähendamise arvutamise ja kontrollimise metoodika ja määrata kindlaks aruandluse vorm, mille põhjal liikmesriigid hakkavad komisjonile esitama andmeid igal aastal turule lastud ühekordselt kasutatavate joogitopside ja toidupakendite kohta ning teavet meetmete kohta, mida on võetud, et vähendada selliste toodete tarbimist.

Eelnõu näeb ette, et liikmesriigid võivad ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise kohta andmete esitamisel valida, kas soovivad kasutada kaalupõhist või ühikupõhist lähenemist. Otsust, millist lähenemist Eesti kasutama hakkab pole praegu veel langetatud.

Eesti toetab komisjoni rakendusotsuse üldist eesmärki kehtestada tarbimise vähendamise arvutamise ja kontrollimise metoodika.

Hääletamise tähtaeg on 22. detsember.