/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marti Aavik keskendusid Kuku raadio saate «Keskpäevatund» 18. detsembri episoodis elektrihinnale, Omikroni tüve levikule, terviseameti uue juhi otsimisele ja 5G sageduste jagamisele kolme taotleja vahel.
«Ma arvan, et selle rohepöörde sõimamine on natukene imelik,» tõdes Postimehe peatoimetaja Aavik elektrihinda kommenteerides. «Loomulikult, poliitikud suudavad oma loosungliku jutuga teha igast asjast natukene naljanumbri, mida on kerge naeruvääristada.»
Ta lisas: «Kui rohepööre tõsiselt ette võetakse ja suudetakse Eestis suuremahuliselt investeeringuid tekitada, siis see tähendab, et terve põlvkond saab selle pööramise käigus tööd. See tähendab tehnoloogilist arengut ja kõike muud. Nii nutikamad kui ka natuke totumad saavad huvitavat tegevust, millel on ka ekspordipotentsiaali.»
Aavik rõhutas veel, et elektrihinna tipu põhjal ei maksa arvata, et kui elektriarve on natuke kõrgem, siis kogu Eesti rahvas sureb ära.
Ainar Ruussaar märkis omalt poolt: «Ei surnud Eesti rahvas ära 1989, 1990 ega 1991, mil hinnatõus oli katastroofiline, mil poes polnud kaupa saada ja kehtisid talongid.»
Pikemalt räägiti ka põlevkivist ning Priit Hõbemägi tõdes, et kuigi nüüd soovitakse sellest hakata õli valmistama, siis areng põlevkivi kasutamise osas on toppama jäänud.
Hõbemägi selgitas: «Mina olen sellel veendumusel, et see on meie energeetiline maavara. Sellega tuleb tegeleda. Kuigi Eestis on 70-80 aastat puuritud põlevkivi - see on väga tore, teame rohkem kui teised -, siis pole iseenesest selle tulemusel Eestis suudetud leiutada midagi oluliselt uut peale põlevkivist kütteainete võtmise ja põlevkivi põletamise, ehkki ka see on muutunud mõnevõrra paremaks. Põlevkivi kui energeetilise ressursi kasutamises pole toimunud kvalitatiivset hüpet. Sisuliselt oleme samas kohas kui Eesti vabariigi ajal tehti esimesed kaevandused.»
Ka Ruussaar arvas, et kuigi fosforiidi kallale ei julge 1980ndate lõpu sündmuste tõttu keegi minna, siis põlevkivi näitel tuleks maavara olemasolu puhul mõelda selle väärtuse kasutamisele. «Kuidas kasutada põlevkivi nii, et see natukenegi alluks rohepöörde eesmärkidele? Ma arvan, et see on võimalik ja seda on juba ka tehtud. Korsnate otsa on ehitatud igasugu filtreid. Kõik te olete käinud Kundas 30 aastat tagasi ning olete ilmselt käinud ka mõned aastad tagasi. See on täiesti erinev linn.»