T, 9.08.2022

INTERVJUU ⟩ Andres Merits: omikron viitab, et pandeemiast saab epideemia

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Andres Merits: omikron viitab, et pandeemiast saab epideemia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 24
Andres Merits: «Ütleme ausalt, et kui lõuna-aafriklased ei oleks ennast testinud ega oleks proovides sisalduva viiruse järjestusi uurinud, siis ainult haiglaravi ja suremuse arvude järgi oleksid nad vähemalt praeguse seisuga võinud omikroni puhangut isegi mitte märgata.»
Andres Merits: «Ütleme ausalt, et kui lõuna-aafriklased ei oleks ennast testinud ega oleks proovides sisalduva viiruse järjestusi uurinud, siis ainult haiglaravi ja suremuse arvude järgi oleksid nad vähemalt praeguse seisuga võinud omikroni puhangut isegi mitte märgata.» Foto: Kristjan Teedema

Lõuna-Aafrikast üle maailma levima hakanud ning nüüdseks Eestiski võimust võttev kooronaviiruse omikrontüvi ei anna Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul iseenesest põhjust ennast jõulude ajal igaks juhuks nelja seina vahele sulgeda – seda muidugi juhul, kui pole tekkinud külmetushaiguse sümptomeid. Siis soovitab ta teha kiirtesti, enne kui kellelegi, kes kuulub Covid-19 riskigruppi, külla minna.

«Kes on immuniseeritud või läbi põdenud, nendel on tõenäoliselt oht tõsiseks haigestumiseks pigem väike,» ütles ta usutluses Postimehele.

Omikrontüvi levib väidetavalt kiiresti ja on hästi nakkav. Miks?

See on tõsi, et omikron levib efektiivsemalt kui deltatüvi, aga me ei tea üheselt, mis on selle põhjus. Siin võib olla kaks erinevat, üksteist mittevälistavat seletust.

Esimene võimalus on, et omikron lihtsalt paljuneb paremini. On väidetud, et ta teeb seda eriti hästi ülemistes hingamisteedes, mis räägib sellest, et ta tekitab väga kiiresti suure viirusekoguse, mistõttu ta inkubatsiooniaeg on tõenäoliselt lühem. Kui algse koroonaviiruse sümptomite tekkimiseks kulus keskmiselt nädal, siis omikroni puhul võib see toimuda paari päevaga. Efektiivne paljunemine tähendab ka seda, et nakatunu poolt õhku eritatav viiruse hulk on suur.

Teine võimalik seletus, miks omikron suudab hästi levida, on see, et immuunvastus, mis on varem saadud muude tüvede läbipõdemisest või vaktsineerimisest, on temaga nakatumise vastu oluliselt väiksema kaitsega. Hinnanguliselt on kaitse haigestumise vastu vaid umbes 20 protsenti. See tähendab, et kui varem koroona läbipõdenud inimesed haigestuvad ilma immuunkaitseta inimestega võrreldes kaheksa korda harvemini, siis omikroni puhul on see vahe parimal juhul kaks korda. Ilmselt sama kehtib ka vaktsineerimise puhul.

Miks ei paista vaktsiinid ja läbipõdemine omikroni vastu kuigi hästi aitavat?

Ei saa öelda, et nad ei aita hästi, sellepärast et vaktsiinide peamine eesmärk on vältida ikkagi rasket haigust.

Põhjus, miks vaktsiinid ja läbipõdemine omikroniga nakatumise ja haigestumise vastu alati ei kaitse, on lihtne: nakatumise eest kaitseb eelkõige immuunvastuse see osa, mida nimetatakse neutraliseerivaks immuunvastuseks. Selle annavad need antikehad, mis seonduvad viirusega ja hävitavad selle enne, kui viirus suudab organismis midagi nakatada ja paljuneda. Kuna koroonaviiruse peamises antigeenis, täpsemalt antigeeni selles regioonis, mis seondub otse inimese retseptorile, on omikrontüve puhul märkimisväärselt palju mutatsioone, on antikehade efekt selle viiruse variandi vastu tunduvalt väikesem.

On olemas teisi antikehasid, mis neutraliseerivad omikrontüve paremini, aga tundub, et neid tekib ühekordse läbipõdemise või tavalise vaktsineerimise tulemusel üsna vähe. Sellepärast näeme, et nii läbipõdenutel kui ka vaktsineeritutel on viiruse neutraliseerimise aktiivsuse erinevus – kui panna ühele poole algne viirus, mille vastu on vaktsiin tehtud, ja teisele poole omikron – eri andmetel kõige vähem kaheksa- ja kõige rohkem 86-kordne. Kaitset viirusega nakatumise ja tõenäoliselt ka kerge haigestumise eest selline madal neutraliseerivate antikehade tase enamasti ei taga.

Miks pole omikrontüvi senistel andmetel kuigi palju raskeid haigestumisi tekitanud?

Märksõnad
Tagasi üles