Jaapanis hukati kolm surmamõistetud vangi
Jaapanis hukati teisipäeval kolm surmamõistetud vangi; valitsus teatas pärast esimesi hukkamisi enam kui kahe aasta jooksul, et surmanuhtlus jõhkrate kuritegude eest on vajalik.
Jaapan on üks väheseid arenenud riike, kus surmanuhtlus endiselt kehtib ja avalikkuse toetus sellele on rahvusvahelise kriitika kiuste kõrge.
Hukkamist ootab riigis üles saja vangi, enamik neist massimõrvade eest.
Hukkamine viiakse tavaliselt läbi kaua aega pärast surmanuhtluse määramist ja alati poomise teel.
Üks teisipäeval hukatuist oli 65-aastane Yasutaka Fujishiro, kes tappis 2004. aastal haamri ja noaga oma 80-aastase tädi, kaks nõbu ja veel neli inimest, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Teised kaks olid 54-aastane Tomoaki Takanezawa, kes tappis 2003. aastal kaks videomängutoa töötajat, ja tema 44-aastane kaasosaline Mitsunori Onogawa.
Hukkamised olid esimesed oktoobris võimule tulnud peaminister Fumio Kishida ametiajal ja ühtlasi esimesed pärast 2019. aasta detsembrit.
«Kas surmanuhtlus säilitada või mitte ei ole oluline küsimus, mis Jaapani kriminaalõigussüsteemi aluseid puudutaks,» ütles valitsuse asesekretär Seiji Kihara.
«Arvestades, et jõhkrad kuriteod endiselt muudkui toimuvad, on vaja hukata need, kelle süü on erakordselt raske. Seetõttu oleks kohatu surmanuhtlus kaotada.»
Jaapanis hukati 2019. aastal kolm ja 2018. aastal 15 vangi, nende seas 13 isikut kes kuulusid Aum Shinrikyo sekti, mis korraldas 1995. aastal Tokyo metroos sariinirünnaku.
Jaapani võimud teavitavad surmamõistetuid hukkamise toimumisest vaid paar tundi ette.
Kaks vangi on andnud valitsuse sellise korralduse eest kohtusse, arutledes, et see on ebaseaduslik ja põhjustab psühholoogilisi kannatusi.
Samuti nõuavad nad 22 miljonit jeeni (171 400 eurot) hüvitist kannatuste eest, mida põhjustab elamine teadmatuses oma surmatunnist.