OTSUSTATUD ⟩ Baltimaad tugevdavad kaitsevõimet mitmikraketiheitjatega

Eesti kaudtule võimet suurendavad mitmikraketiheitjad. Foto: Kaitseministeerium

Balti kaitseministrid leppisid Kaunases muu hulgas kokku ühises regionaalses võimearendusprojektis, mille kohaselt hakatakse kõigis kolmes Balti riigis arendama mitmikraketiheitjate süsteemi.

Teisipäeval kohtusid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid Kalle Laanet, Artis Pabriks ja Arvydas Anušauskas Leedus, Kaunases. Ministrid arutasid Balti regiooni julgeolekuküsimusi ja Ukraina sõjalist survestamist, Venemaa Föderatsiooni hiljuti esitatud nõudmisi NATO-le, Poola toetamist Valgevene režiimi hübriidrünnaku tõrjumisel, aga ka kavandatavat ühist mitmikraketiheitja (Multiple Launch Rocket System) hankimist ja Euroopa Liidu strateegilise kompassi küsimusi.

«Toetame vankumatult Ukraina territoriaalset suveräänsust ning kutsume üles Venemaa Föderatsiooni lõpetama Donetski ja Luhanski separatistlike regioonide sõjalist toetamist ning Krimmi okupeerimine,» sõnas kaitseminister Laanet. «Putini režiimi järjepidevatele katsetele destabiliseerida julgeolekut Euroopas ja mujal maailmas, üritades suveräänseid riike allutada oma mõjusfääri, tuleb piir ette tõmmata,» lisas ta.

Ministrid arutasid võimalusi Ukraina toetamiseks olukorras, kus Venemaa Föderatsioon koondab Ukraina piirile sõjalisi üksusi. «Diplomaatilised kõnelused Venemaaga ei ole olukorda de-eskaleerinud, vaid vastupidi, Venemaa jätkab oma üksuste koondamist Ukraina piiridele,» märkis Laanet.

Ukraina sõjameditsiinivõimekuse toetuseks kingitakse Ukrainale Eesti ja Saksa kaitseministeeriumite ühisprojektina välihaiglasüsteem Role 2. Eesti jätkab Ukrainaga tihedat koostööd lisaks Kaitseliidu kaudu, ühistel õppustel Ukrainas, kübervaldkonnas ning väljaõppe pakkumisel Ukraina sõjaväelastele.

Balti kaitseministrid leppisid Kaunases kokku ühises regionaalses võimearendusprojektis, mille kohaselt hakatakse kõigis kolmes Balti riigis arendama mitmikraketiheitjate süsteemi.

Kaitseministrid otsustasid tuleval aastal väljatöötada kolmepoolse kaitsekoostöökokkuleppe. Arvestades halvenenud julgeolekuseisundit seaks see eesmärgiks regionaalse heidutus- ja kaitsehoiaku jätkuva tugevdamise, eeskätt mitmikraketiheitja võimearenduse abil, aga lisaks ka integreeritud mereolukorrateadlikkuse väljaarendamise ning NATO liitlaste panuse suurendamise regioonis.

Eesti võtab Balti kaitsekoostöö eesistumise järje Leedult üle algaval 2022. aastal.