Ajalehtede kojukandepäevade arv võib väheneda (1)
22. detsember 2021, 16:22
Kuivõrd postiteenus on riigikontrolli teatel ajale jalgu jäämas ja postkontoreid võiks tulevikus asendada pakiautomaadid, on omaette murekohaks ka perioodika kojukanne.
Ehkki Eesti Post tõstab igal aastal perioodika kojukande hinda ning riik toetab rahaliselt maapiirkondade kojukannet, ei kata kumbki kulusid. Ajalehti tellitakse koju vähem ja kasvanud on ka meediakulud.
Seetõttu on riigikontrolli teatel teenuse hinnatõus paratamatu, kuid samas ei tohiks ajakirjanduse kojutellimine muutuda luksusteenuseks. Riigieelarves peaks toetuse määramine põhinema tulu-kuluanalüüsil ja arvesse tuleks võtta ka kojukande toetamise regionaalpoliitilist mõju, märkis riigikontroll.
Perioodika kojukanne vajab ameti hinnangul kompromissi: olgu selleks kojukande riigipoolse toetuse suurendamine või kandepäevade vähendamine kulude kokkuhoiuks. Lisaks võiks hinnakujunduse kontroll minna nende soovitusel ministrilt konkurentsiametile.
Nii Omniva kui ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on riigikontrolli hinnangutega nõus ja leidsid üksmeelselt, et postiteenus vajab reformimist.
Meedialiit: oleme pikaajalisele kokkuleppele lähedal
«Jah, muidugi tervitame riigikontrolli soovitusi,» sõnas Eesti meedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa, kelle hinnangul oleks siinkohal mõistlik ja õiglane riigipoolse toetuse suurendamine.
Viirmaa selgitas, et toetuse suurendamisega säiliks maapiirkondade kandevõrk, mis on oluline nii riigile, kodanikele kui ka ajalehekirjastajatele. Samas säiliks üleminekuperioodil kõigi lugejarühmade võrdne informeeritus ja kaasatus ning samal ajal ka maakondlikku infot vahendavad maakonnalehed.
«Pikemas perspektiivis muutub kindlasti aktuaalseks ka kandepäevade vähedamise teema. Kindlasti räägime siin küll kandepäevast mitte -päevadest,» rõhutas Viirmaa.
«Omalt poolt kasutan juhust ja tänan minister Andres Sutti ja Omniva juhti Mart Mägit - oleme pikaajalisele kokkuleppele, mille oluliseks osas on riigipoolne suurem tugi, üsna lähedal,» ütles ta, lisades, et läbirääkimised on olnud pikad. Meedialiit näeb tema sõnul laua taga head tahet luua pikaajaline selgus.
«Riik mõistab, et maapiirkondade kandevõrk ja seeläbi inimeste võrdne informeeritus ning kaasatus on olulised,» selgitas Viirmaa.