Kaljulaid: ma saan väga hästi aru, miks Grünthal ja teised tahavad riigikogu nii naeruväärseks muuta

Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu

President Kersti Kaljulaid tõdes Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et riigikogu on muutunud üha naeruväärsemaks ja see on kohutavalt halb asi.

Arutelu parlamendi rolli teemal sai alguse suviste presidendivalimiste meenutamisest. Saatejuhi osutusele, et presidendivalimised kujunesid tsirkuseks, sekkus Kaljulaid vahele, küsides, milles tsirkus seisnes. «Mina seal tsirkust ei näinud,» nentis ta.

Ta on nõus, et lihvida võiks mitmeid detaile, näiteks võimaldada presidendikandidaate varem üles seada. «Aga ma lihtsalt mõtlen end ajas 20-25 aastat tagasi. Siis ma usaldasin oma parlamenti. Ausõna ma usaldasin. Küllap Liia Hänni, Marju Lauristin, Heiki Kranich, Eiki Nestor ja Mart Laar valivad meile korraliku presidendi. Siis ma ei küsinudki sellist küsimust, kas ma saan need kandidaadid teada kolm kuud või neli kuud enne. Sul ei olnud selle asjaga tegelikult muret ja see on minu arvates üks huvitav sümptom selle asja juures.»

Kaljulaid tõdes, et meie parlament on kaotanud usaldusväärsuse. «Inimesed ütlevad, et see on tsirkus - ma tahan rohkem teada, ma tahan rohkem kontrollida seda protsessi, sest ma ei usalda seda nii nagu põhiseaduse assamblee on selle paika pannud.»

Kaljulaid nentis, et sellisel puhul ei pea muutma mitte presidendivalimiste korda, vaid tegelema sellega, et parlament saaks oma usalduse tagasi. «Mina muide olen, mõeldes ka tulevikule, teinud sellist rasket tööd, et kuulanud meie parlamendi debatte. Ma saan väga hästi aru, miks Kalle Grünthal ja teised tahavad parlamendi nii naeruväärseks muuta - võibolla saab siis selle laiali saata või teha ettepaneku selle laialisaatmiseks nagu enne II maailmasõda? Aga miks näiteks Isamaa lubab Kojamehel [Tarmo Kruusimäe - toim.] selles samas protsessis osaleda? Ma sellest aru ei saa.»

«Parlamenti muudetakse täna täiesti pidevalt naeruväärsemaks ja naeruväärsemaks. See on kohutavalt halb asi. Presidendivalimiste kord ja miks inimesed sellega rahul ei ole on lihtsalt üks sümptom. Aga ma olen jätkuvalt parlamentarismi toetaja. Midagi tuleb teha parlamendiga. Presidendivalimiste korra ümber võib ju nikerdada ja katsuda mööda minna sellest, et parlamendil pole nii palju usaldusväärsust. Aga meie probleemide juurpõhjus riigikorralduses ei ole mitte see, vaid hoopis, mis juhtub täna meie parlamendiga.»

Kaljulaid tõdes, et riigikogu pole suutnud valitsusele koroonapandeemia haldamisel järelevalvet teha. «Mäletan, et meil oli väike arutelu tolle ringi otsustavamate poliitikutega siis, kui oli NETSi esimene muutmine ning anti ametnikele võimalus teha üle linnapeade peade otsuseid. Oli üks arutelu, et parlament peaks võtma ette kõik pandeemia ajal tehtud otsused ning otsustama ära, mis neist on tulevikukindel ja mis ei ole ning millega sai valesti toimetatud,» sõnas ta.

Kaljulaid leidis, et täna teeb seda tööd vaid õiguskantsler.  «Keda selle peale siis süüdistatakse, et kas sa oled aktiivse pandeemiavastase võitluse poolt või selle vastu - mida ta kindlasti ei ole. Ta asub kusagil keskteel, aga kuna ta vaidleb üksinda selles kanalis, siis ei ju head muljet.»

Kaljulaid leidis veel, et presidendivalimiste äravõtmine riigikogult võib kujuneda esimeseks sammuks riigikogu rolli vähendamises. «Kui inimestele tundub, et parlament on mõttetu asi, siis võib kergesti tekkida paradigma, et anname presidendile rohkem võimu. Neid poolpresidentaalseid või natuke presidentaalsemaid riike kui meie on ümbruskonnas piisavalt. Leedu on näiteks selline ja seal ei vaibu kunagi vaidlused, kes näiteks esindab riiki ülemkogul,» lausus Kaljulaid. Ta tõi näitena veel Läti, kus president saab esitada parlamendile seaduseelnõusid. Nii on ta meie lõunanaabrite seas justkui opositsiooni osa - mõlemad esitavad parlamendile jõuetuid seaduseelnõusid.