Arheoloogilised uuringud paljastasid Narva raekoja keldris mitu leidu
/nginx/o/2021/12/28/14281707t1h4ee1.jpg)
Narva raekoja restaureerimistöödel tuli hoone keldris arheoloogiliste uuringute käigus välja mitu hilist, valdavalt eelmisest ja üle-eelmisest sajandist pärit leidu.
Kolmekorruselise pööningu ja torniga ajaloolise hoone keldri põranda all olnud pinnasest leiti peamiselt metalldetaile, mida omal ajal kasutati ehitustöödel või -konstruktsioonides.
/nginx/o/2021/12/28/14281712t1hd73e.jpg)
Samuti tuli välja üks tõenäoliselt Teise maailmasõja eelsest ajast pärinev õllepudel ja mõned keraamiliste esemete detailid.
Arheoloogiliste uuringute üks olulisemaid avastusi paikneb aga keldri müüritises: kahe ruumi vahelise enamjaolt kinnimüüritud seina krohvi alt avastati lai ja kõrge kaarava.
Praeguseks on ava puhastatud ja hilisemad müüriosad selle seest lammutatud. Tulevikus võimaldab kaarava ühendada omavahel kaks kavandatavat restoranisaali üheks suuremaks ruumiks.
Arheoloog Sven Udam lausus leide kommenteerides, et Narva raekoja keldrist väljakaevatud pinnas koosnes valdavas osas ehitusrusudest.
Tema sõnul ei olnud säilinud raekoja ehitamisest varasemad kihid, kuna hoone rajamisel kaevati vundamendiauk kuni loodusliku paeni. «Rusud sisaldasid ka metallist, eelkõige rauast, ehitusdetaile - naelu, kobasid, uksehingi ja muud. Neist nii mõnigi sepistatud eksemplar on ilmselt kuulunud raekoja hoone juurde ehitamisest saadik,» märkis Udam.
/nginx/o/2021/12/28/14282523t1hb290.jpg)
«Keraamiliste nõude katkendeid leidus mõni üksik. Ohtralt oli esindatud pruuni glasuuriga kaetud katusekivide tükke, ilmselt oli sellest materjalist raekoja esimene katus. Raekojas oli maiustatud ka austritega.»
Arheoloogi kinnitusel viiakse vanemad ja iseloomulikumad leiud säilitamiseks Narva muuseumi kogudesse.
Turismikeskuse funktsiooni täitma hakkava Narva raekoja hoone ja seda ümbritseva platsi rekonstrueerimistööd peavad olema lõpetatud tuleva aasta lõpuks. Tööde teostamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Projekti kogueelarve on üle 7 miljoni euro, millest moodustab toetus ligemale 5 ja linna omafinantseering üle 2 miljoni euro.
Narva raekoda
17. sajandi teisel poolel valminud Narva raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu Rootsi kuningas Karl XI.
Hollandi barokkstiilis hoone, kus on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mõjud, ehitamise aluseks võeti Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekt.
Raekoja ehitamist alustati 1668. aastal ja see valmis kolm aastat hiljem, mil raekoja torni tippu paigutati maalermeister Grabbeni kullatud sepistöös tuulelipp – kurg.
Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Tänaseks on nendest säilinud üksnes raekoda, muud hooned hävisid Teises maailmasõjas.