Siseministeeriumi uljas plaan põrkus PPA kriitika ning umbusuga

PPA peadirektori asetäitja sõnul on praeguse rahastuse juures optimaalne abipolitseinike arv 1500. Pildil abipolitseinik Kady Kalvet. Foto: Mailiis Ollino

Siseministeeriumil on eesmärk jõuda kümnendi lõpuks praeguselt umbes 1300 abipolitseinikult 3000ni. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) suhtub selle saavutamisse pehmelt öeldes skeptiliselt.

Lahkheli tõi välja äsja valminud siseaudit abipolitseinike tegevuse juhtimise tõhususest, kus PPA osutas, et 3000 abipolitseinikku aastaks 2030 on ebareaalne. Eriarvamuse põhjuseks on eelkõige raha.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ütles Postimehele, et praeguse rahastuse juures on optimaalne abipolitseinike arv 1500. «Üle selle tähendaks olulisi lisakulutusi nii varustuse soetamisel, koolitamisel kui ka abipolitseinike töö korraldamisel: kaasamine, personaliarvestus jne,» nentis Aas.

Katteta soovid

Omal moel joonistuvad siinkohal välja eri lähenemised, kuidas ministeeriumid kulutusi planeerivad. Näiteks detsembri keskpaigas, kui valmis riigikaitse arengukava, rõhutas kaitseministeerium mitu korda, et nad on sinna kavandanud vaid kulutused, mis nende arvutuste järgi on tehtavad ning rahaga kaetud.

Siseministeeriumis on aga valitud vastupidine lähenemine: siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgid, mis praegu paistavad helesinise unistusena.