KESKPÄEVATUND ⟩ Ära telli autosse jooke, kui sõita tuleb kaine peaga

Seekordses «Keskpäevatunnis» meenutasid saatejuhid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg lõppenud aasta olulisemaid teemasid.

Hõbemägi tõdes, et aasta jooksul käsitletud asjade seas oli rohkem negatiivseid või halbu asju. Paraku ei saa täpselt öelda, kas aasta oligi nii halb või oli tegu lihtsalt saatejuhtide valikuga. «Mõned head uudised tooksin siiski ka välja. Kavandatud vihakõne seadus läks kalevi alla, teise pensionisamba rahad jõudsid omanike kätte ja sealtkaudu börsile ja Eestile valiti uus president. Ja sellega need head uudised minu jaoks piirdusidki,» lausus Hõbemägi.

Ruussaar meenutas kohalike valimiste tulemusi, mille tagajärjel said suuri rahasummasid nii need, kes pidid võimult lahkuma, kui ka need kes edasi võimule jäid.

«Kõige paradoksaalsem selles parasitoloogia diskursuses ongi see, et inimesed ju ei lahku. Nii nagu möödunud nädalal kirjutas Postimees, on omavalitsustes toimunud selline ringmäng, a la Putin ja Medvejev, ehk vallavolikogu esimehest saab tegevjuht ja tegevjuhist saab volikogu esimees. Kumbki saab kopsaka preemia, millest kõige suuremad võivad ulatuda kuni 25 000 euroni, väiksemates kohtades 6000-7000 euroni, aga keegi ei lahku. Inimesed jäävad ikka oma kohtadele istuma. Eelnevalt on nad võtnud vastu otsuse endale suuremat palka maksta ja siis võtavad vastu otsuse maksta endale veel poole aasta palga suurune preemia. See teeb mind ikka väga nõutuks,» rääkis Hõbemägi.

Meenutati ka abielureferendumit ja presidendivalimisi. «Ma ei saa aru, kuidas niisugune asi on juhtunud, aga me oleme abielureferendumi täielikult unustanud,» ütles Hõbemägi. «Aga see oligi üsna koomiline värk. Üks võitlev konservatiiv korraldas igasugu imetabaseid trikke. Põhimõtteliselt oli see juba tolle valitsuse agoonia üks ilmingutest,» arvas Strandberg.

Ruussaar tõi esile, et seekordsetel presidendivalimistel mõni kuu enne valimisi kandidaate veel ei olnudki. Strandbergi hinnangul võis lõppenud aastal näha seda, et presidendi institutsioon ja valimisprotseduur on jõudnud lõpuks oma täiuseni. «Ehk et presidendi valimine Eesti Vabariigis põhiseaduse järgi ei ole midagi muud, kui riigikogu funktsioon ja riigikogu realiseeris selle funktsiooni kiiresti ja korralikult. Meil ei ole põhjust arvata, et rahvas peaks kuidagi olema seotud presidendi valimistega. Me peame lõpuks leppima sellega, et see ongi riigikogu funktsioon. Me peame aru saama, et ei olegi mõtet sellele liiga suuri lootusi panna. See on riigikogu spetsiifiline funktsioon, mis täidetakse ära täiesti demokraatlikul moel,» selgitas Strandberg.

«Aga kui me tuleme tagasi sellesama ametnike asja juurde, siis president Karis on mitmel korral öelnud, et ta on tasakaalustaja ja lepitaja ja mis kõik veel. Aga praegu on küll see hetk, kus president Karis peaks kindlasti sõna võtma selle kohtade vahetuse trikiga omavalitsustele tekitatavate lisakulutuste kohta. Sellepärast, et see ei ole õiglane,» lisas Strandberg.

«See polnud mitte niivõrd Alar Karise valimine presidendiks, kuivõrd Tarmo Soomere kõrvale lükkamine võimalike presidendikandidaatide hulgast. See näitas, kuidas süsteem töötab. Kes on kergemini loetav ja ette ennustatav, sest Tarmo Soomeret on Keskerakonna ja Reformierakonna juhtidel raskem lugeda. Inimene, kes teab midagi kaladest ja oskab midagi öelda meretuuleparkide kohta, on ikka natuke kahtlane. Peale selle on Tarmo Soomere veel religioosse taustaga, usklikust perest pärit. Ja pole teada, mis võib juhtuda, äkki tormab pea ees kirikusse, äkki kutsub papi mõnele olulisele üritusele. Sihukeste tegelastega on keeruline asja ajada,» rääkis Hõbemägi. «Aga täpselt nii see ongi. Riigikogu koosseis valib endale sobiva presidendi,» lisas Strandberg.

Ruussaar meenutas, et oli veel üks presidendikandidaat, kes oli väga tõsiseltvõetav ja kes alustas kampaaniat juba mullu veebruaris. «See oli Jüri Ratas, kes hakkas Facebookis küsima, kes võiks saada Eesti presidendiks. Väga paljud tema sõbrad ütlesid tema seinal, et see võiks olla Jüri Ratas. Aga siis, oh õudust, tulid välja joogid autosse,» ütles Ruussaar.

«Maikuu oli siis, kui puhkes see skandaal. Ja kahtlemata, just see hävitaski Jüri Ratase šansid saada presidendiks. Ta ei saanud riigi esimeseks meheks, aga sai soojale kohale, riigi teiseks meheks. Ja siit moraal: ära telli autosse jooke, kui sõita tuleb kaine peaga,» võttis Hõbemägi asja kokku.