Aasta esimene päev on Järvamaal Änari külas valusalt vaikne. Päikesepaistelisel talvehommikul katab eelmisel õhtul juhtunu jälgi värske lumevaip ning traagilisest õnnetusest annavad märku vaid mustade lintidega küünlad, mida külaelanikud hukkunud kaheaastase poisi mälestuseks süütavad. Taamal metsatukas kraaksub ängistava vaikuse vahele üksik vares.

Kohalikud elanikud ja ka veidi kaugemalt autodega saabujad on muserdatud. Süütavad pead langetades küünlaid, kommentaaridest aga keelduvad. Ütlevad vaid, et see on väike koht, kus tuntakse õnnetuse mõlemat poolt.

Kohutav tragöödia, leiavad kohalikud pead vangutades. Mõni mainib, et autojuht ja hukkunud lapse isa olla omavahel sõbrad, kuid kinnitada ei julge seda siiski keegi.

Naaberkülast hukkunud last mälestama saabunud vanapaari sõnul nemad küll kannatanuid ei tundnud, kuid haiget teeb see kõik ikka. Põselt pisaraid pühkides ütleb naine, et nende enda lapselaps on pea sama vana ja et juhtunu traagilisus ei taha kuidagi hinge mahtuda.

Copy