INFOGRAAFIKA ⟩ Liiklusjurist: selgitust vajab, miks autojuht ei näinud jalakäijaid (14)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy
1. jaanuari öösel juhtus Türi vallas Änari külas raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks ja sai viga neli inimest.
1. jaanuari öösel juhtus Türi vallas Änari külas raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks ja sai viga neli inimest. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Uusaastaööl Järvamaal Änari külas juhtunud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine alles käib. Vastust ootavad küsimused, miks traagiline liiklusõnnetus juhtus ja kas see kõik võinuks olemata olla. Tänaseks on teada, et õnnetuspaigas oli halb nähtavus, üks peoseltskond seisis suure tõenäosusega sõiduteel ja õnnetuse põhjustanud juhil tuvastati joove, mille suurus jääb alla kriminaalse joobe.

Liiklusjurist Indrek Sirk kinnitab, et seadus ütleb üsna ühemõtteliselt, et sõiduteel seista ei tohi. Ta selgitas, et liiklusseadus näeb ette, et jalakäijate koht on kõnniteel ja kui seda ei ole, siis tuleb olla sõidutee ääres. Änari küla õnnetust on Sirgi sõnul raske kommenteerida, kuna pole päris täpselt teada, kus täpselt kannatanud viibisid.

Rääkides halvast nähtavusest, millele on tähelepanu juhtinud sel ööl samas paigas viibinud inimesed, ütles Sirk, et sel juhul tulnuks autojuhil vähendada kiirust või vajadusel ka seisma jääda. «See on liiklusseaduse paragrahvis 50 lõikes 3 täpselt kirjas, et tuleb valida selline kiirus, mis võimaldab sul teel etteaimatava takistuse ees oma sõiduk peatada.» Ta täpsustas, et kohtupraktika loeb etteaimatavateks takistusteks kõikvõimalikud asjad või olendid, kes võivad teel olla – pargitud või katki läinud auto, samuti inimene. Selles, et autod lähevad katki ja inimesed kõnnivad teel, pole Sirgi selgitusel midagi erakordset, sedasorti olukordi tuleb ikka ette ning selleks peab autojuht valmis olema. Mitte etteaimatav on liiklusjuristi sõnul kõik see, mis ilmub teele ootamatult, näiteks metsast teele jooksud loom või äkitselt hoovist välja tormav inimene.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles