Tellijale
Aasta algusest kehtima hakanud elatissüsteemile heidetakse ette vähest paindlikkust
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
4. jaanuar 2022, 00:01
/nginx/o/2022/01/03/14291816t1h63e3.jpg)
Aasta algusest hakkas kehtima uus elatise maksmise süsteem, mis teeb lapse igakuise elatusraha suuruse määramise kohtumenetluses paindlikumaks, kuid vajaks asjaosaliste hinnangul siiski veel kohendamist.
Perekonnaseadus kohustab oma lapsest lahus elavat vanemat maksma talle elatist. Mõni vanem katab lapse ülalpidamiskulusid notariaalse kokkuleppe alusel, mõnel puhul on asi lahendatud nii, et kumbki vanem maksab sel ajal, kui laps on temaga koos.
Keeruliseks läheb olukord siis, kui üks vanem ei nõustu vabatahtlikult elatist maksma. Sel puhul näeb seadus ette võimaluse nõuda maksmist kohtu kaudu, ja siin ei muutunud ka uuest aastast midagi. Küll aga on uutmoodi see, et miinimumelatise määr ei sõltu enam alampalgast, vaid see asendatakse valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi.
Justiitsministeeriumi selgituse järgi põhineb uus valem uuringutel, majandusnäitajatel ja perede majandusliku võimekuse arvestamisel. Tõenäoline summa on võimalik ka endal veebirakenduses välja arvutada. Kui elatise maksjale tundub, et summa on liiga suur, saab ta seda vähendada vaid kohtu kaudu.
Ministeeriumi teatel võtab kohus konkreetsele lapsele elatise suurust kindlaks määrates esmajoones arvesse tema tegelikke vajadusi, mida kalkulaatoris kuidagi kajastada ei saa. «Elatise arvutamisel on aluseks võetud lapse keskmine statistiline ülalpidamiskulu, kuid kui lapse tegelikud vajadused on sellest suuremad ja vanema varaline olukord võimaldab maksta rohkem elatist, siis kohus mõistabki selle välja suuremana,» täpsustas ministeerium.