Tellijale
Täismeheealised kunstnikud ei jäta Tartus jonni
Üle kahekümne aasta tagasi kirjutas kunstikriitik Ants Juske arvustuses esimese Eesti Energiate nime all tehtud näituse kohta, et keskmise põlvkonna meeskunstnikud näitavad Rotermanni Soolalaos loomepotentsi. Ehkki sellest väljapanekust on tegelikult juba peaaegu rohkem kui uue põlvkonna pealesirgumise aja möödas, tundub praegu Tartu Kunstimuuseumis avatud näitusel ringi vaadates, et tegemist on ikka veel keskealiste meestega, kes oma jonni ei jäta ning kelle loomepotents pole närbunud ega kuhugi kadunud.
Nüüd ajavad nad oma rida jõuliselt edasi, ehkki – sellele vihjab ka näituse eneseirooniline pealkiri «Harjumuse jõud» – toonase maailmavallutusliku «tormi ja tungi» aastad on vähemasti osaliselt teisenenud ning kunsti tegemine saanud mõneti tavaharjumuseks. See aga ei tähenda kaugeltki mingit järeleandmist ambitsioonides ega töödesse pandava jõu kahanemist.
Tõsi, eks ajutised kõhklushetked on tabanud neidki – kas äkki kõik need möödunud aastad pole jätnud oma kurnavat ja väsitavat jälge. Märke sellistest kahtlustest võib näha Paul Rodgersi töös «Toona...» (2021), Jaan Toomiku videos «Talimaadlejad» (2021), kus kaks parimais aastais meest üritavad jõuliselt maadeldes teisest jagu saada, ning Jüri Ojaveri videos «Saunawatch» (2021), mis jookseb kontrasti mõttes kõrvuti mõniteist aastat varem valminud tööga «Baywatch» (2007). Neid ühendav lüli peale peaosalisest kunstniku on aastate möödudes üha räbalamaks muutunud madrusesärk, mida ta kannab. Tegevusedki on videotes erinevad, kuid sarnase intentsiooniga.