/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
- Kestvuslepingute madal keskmine hämmastab kallilt ostjaid
- Kui üks maksab rohkem, siis teine maksab vähem
- RMK väitel aitavad salajased lepped rohkem tulu teenida
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs salajaste kestvuslepingutega puitu üle 52 miljoni euro võrra odavamalt, kui müünuks sama puidusortimenti sama aja oksjonihindadega, näitasid pärast pooleaastast kemplust RMK käest kätte saadud viie aasta andmed.
«Ärisaladuseks tunnistatud teabe avaldamine ohustaks riigi huvi teenida RMK kaudu riigile rohkem tulu,» väitis RMK andmekaitse inspektsioonile (AKI). Eesmärk oli varjata kestvuslepinguid (ennekõike hinda), millega RMK müüb 85 protsenti riigimetsapuidust.
RMK väitel võimaldab just kestvuslepingute hinnakokkulepete salajasus ettevõtteil RMK-le rohkem maksta: «Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda ettevõtjad on nõus maksma ja kuidas müügimahud kokku lepitakse, võivad teised metsaomanikud nõuda ostjatelt samu hindu ja kasutada enda huvides ära tarnemahtude infot. See võib vähendada klientide võimalusi maksta edaspidi RMK-le kõrgemaid hindu.»
Kuidas see võimalik on? «Me kaitseme oma kliendi huvi selliselt,» vastas RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. «Kliendil on mingi hulk raha. Ta maksab osa sellest rahast RMK-le ja teab, kui palju sellest puitu saab. Kui ta maksab RMK-le rohkem – sellega ta kindlustab omale RMK käest suurema koguse –, siis tal jääb teisele tarnijale puidu eest vähem raha alles. Kui see teine tarnija näeks, kui palju see firma RMK-le maksis, siis ta ütleks, aga maksa mulle ka, miks sa RMK-le nii palju maksad?»
/nginx/o/2022/01/04/14293503t1h9cea.jpg)
Paraku maksavad ettevõtjad puidu eest kõrgemat hinda hoopis RMK avalikel oksjonitel. Pahatihti jäävad keskmised kestvuslepinguhinnad alla ka erametsahindadele.
Postimees sai võrrelda, kui palju maksid ostjad RMK-le eri puidusortimentide eest keskmiselt kestvuslepingute ja kui palju teiste müügiviiside korral. Konkreetsed hinnakokkulepped iga kestvuslepinguomanikuga lubas AKI saladuseks jätta.
Kui RMK müünuks kogu puidu maha oma avalike puiduoksjonite keskmiste hindadega, teeninuks ta teoreetiliselt riigile vastavalt 9,5 (2017), 10,5 (2018), 23,3 (2020) ja 16,2 miljonit eurot (2021. aasta I–III kvartal) rohkem. NB! Tegu on matemaatilise võrdlusega, tegelikud hinnad kogu puidu avaliku müügi korral on ennustamatud. Vaid 2019. aastal, kui turuhinnad ootamatult kiirelt kukkusid, kestvuslepinguhinnad aga pooleks aastaks lukus olid, oleks puitu oksjonihindadega müües teeninud seitse miljonit eurot vähem.
Äriloogika teeb uperpalle
Asjaolu, et kestvuslepingutega müüdava riigimetsapuidu keskmine hind nii madal on, võttis tummaks mitmed puiduturul tegutsejad. Äriloogika järgi peaks RMK kestvuslepingutega tõesti rohkem teenima: paljud puidutööstused on valmis maksma garantii eest, et saavad suures mahus puitu kindla tarnegraafikuga viie aasta jooksul.
101 lepinguomaniku seas on neid, kes maksavadki rohkem. Võrumaal saematerjali tootev AS Toftan ostis kestvuslepingu alusel tänavu esimesel poolaastal ligi 71 000 tihumeetrit kuuse- ja männipalki.
«RMK on ainuke tõsine soliidne lepingupartner. Lepe on kallis, aga kindel,» kinnitas Toftani tegevjuht Martin Arula. «RMK-le on viimastel aastatel suhteliselt konkurentsitult makstud kõrgemaid hindasid. RMK-l on see maht olemas, planeeritud. Raiutakse professionaalselt. Tuuakse kokkulepitud ajal kohale.»
/nginx/o/2020/03/17/13013231t1h5375.jpg)
Arula ei varja, et maksab erametsaomanikele vähem ja sellel on põhjus: «Eraettevõtjad kord ei saa [puitu] kätte ja teinekord ei tea, mis neil ikkagi raiesse tuleb. Vahepeal läheb oma puudega konkurendi juurde, olgugi et lubas sinu juurde tulla.» Arula oli valmis Postimehele ka ostetud puidu hinna avaldama, kuid siis meenus talle, et RMK on selle ära keelanud.
«RMK-le maksame kogu aeg rohkem,» kinnitas ka kestvuslepinguga lehtpuupalki ostva OÜ Oerzen juht Kurmet Paurson. «Kui erametsast palki ostame, tarnijad ei suuda mahte ennustada, kui palju nad suudavad meie mingil ajal tuua, RMK-l on kindlad plaanid, raiekavad.»
Paursoni väitel lähevad hinnad eriti kõrgeks kestvuslepinguomanike omavahelisel enampakkumisel, millega müüakse 30 protsenti puidust. «RMK teenib tänu sellisele müügitaktikale kümmekond eurot tihumeetri pealt rohkem. Lehtpuusortimendis kindlasti, aga arvan, et üldse,» hindas Paurson.
Viimase sellise enampakkumise võitis tema sõnul RMK uus kestvuslepingupartner, kes nõustus haava- ja lepapuidu tihumeetrist maksma 2022. esimesel poolaastal pea 80 eurot. «Meie ostame praegu erametsast sama puitu 60 eurot tihumeeter,» sõnas Paurson.
Kallim on küttepuit ja veel nipet-näpet
Üksiknäited on keskmiste näitajatega vastuolus. Kui RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi ise puidutöösturitele RMK müügistrateegiat esitles, siis näitas ta neile graafikut, mille järgi müüs RMK kestvuslepingutega 2017. aastal teistest müügiviisidest odavamalt kõiki puidusortimente, välja arvatud küttepuit, hall-lepa ja kasesaepalk.
Viie aasta lõikes suutis RMK müüa kestvuslepinguga kallimalt haavapalki, mida müüb vähe, ja küttepuitu, mida müüb palju, aga mis on kõige odavam puidusortiment. Lõviosa küttepuidust ostavad pelletite tegemiseks Graanul Investi ettevõtted.
Miks saab RMK kestvuslepingutega puitu müües sama puidu eest vähem raha kui samal ajal oksjonitel müües?
«Seal (oksjonitel – Ü. H.) on konkurents tihedam,» vastas Kaubi. «Siis pekstakse nii-öelda veri ninast välja, et see puu kätte saada. See väikene kogus ise ka juba annab signaali, et selle nimel tuleb rohkem pingutada.»
Aga ka kestvuslepingupuidule on tihe konkurents: «Okaspuu- ja kasepalgi osas kolmekordne, muude lehtpuupalkide (haab, sanglepp) osas 1,2–1,3 kordne, vaid hall-lepa palgile alla selle,» ütles Kaubi. «Paberipuidu osas on suhe kuskil 1,8–2. //See võiks olla veel suurem, sest kogunõudlus Soomes, Rootsis on lihtsalt nii suur, et nad võiksid siit palju rohkem importida.
Aga meie mahud ju kogu aeg vähenevad ja nad (Eesti saetööstused – Ü. H.) peavad üha rohkem hakkama importima. Sel aastal näeme juba võib-olla poole miljoni tihumeetri jagu palgiimporti.»
Erametsaomanikud teenisid keskeltläbi paremini
Kuigi keskmised näitajad seda ei kinnita (vt tabel), väitis Kaubi, et RMK-le makstakse puidu eest rohkem kui erametsaomanikele. Vaid paberipuidu kohta sõnas ta, et Eesti metsaomanik teenib keskmiselt eksporditava puidu tihumeetrist 5–6 eurot, RMK aga 10–11 eurot vähem kui Skandinaavia metsaomanik.
Miks siis arvud näitavad, et RMK müüb isegi männipalki kestvuslepinguga odavamalt? «Ei-ei-ei, see kindlasti ei vasta tõele selles mõttes, et männipalk sisaldab siin kogu seda kvaliteedidiapasooni, mida männipalk sisaldab,» vaidles Kaubi vastu. «Heiki Hepner küsib teatud Eesti ettevõtete käest, et mis teil maksab praegu männipalk. Paneb nende keskmise kokku. Aga meil on kogumüük. Kõik kvaliteedid. Kogu Eesti. Mida erametsakeskuse hinnastatistika ei sisalda, on just suurematele kogustele makstavad boonused (1–3 eurot m³ pealt). Samuti pole enamikul eraomanikel võimalik suurte või väga suurte stabiilsete kogustega turule tulla. RMK-l on see võimalus olemas ja kõik mis makstakse, läheb ka keskmise hinna arvutamisel arvesse. RMK puhul peab arvestama ka sellega, et kui turul toimuvad kiired muutused, siis RMK hinnad on suurema inertsiga.»
2021. aasta esimese poole hindu kõrvutades oli erametsa kasuks võimsaimalt kuuse ja männi peenpalgi hind, kuid erametsa puhul läheb arvesse vaid kallim läbimõõt (14–18 cm), riigimetsa puhul 5–18 cm. RMK kasuks oli ennekõike kasepalgi hind, aga «siin on kindlasti üheks põhjuseks ka see, et erametsa statistika ei arvesta jämedamate kui 25 cm hinda, mis on reeglina peenemast materjaliks kõrgem». Samas arvestab erametsastatistika alati kallimat palgipikkust, RMK kõiki pikkusi.
Mitmete sortimentide puhul arvestas Hepner RMK hinnakirja järgi keskmiseks veokuluks 8,7 eurot/m³, tegelik keskmine veokulu oli 6,84 eurot/ m³. Pannes kõrvuti RMK saadetud oksjonihinnad + keskmine veokulu ja RMK kodulehelt oksjonite võiduhinnad (koos tegeliku veokuluga, vaid periood ja kogus erinevad veidi), oli viie aasta lõikes keskmisest veidi suurem veokulu sadamatesse veetaval paberipuidul, väiksem küttepuidul ning kase- ja haavapalgil.
Toetus kodumaisele ettevõtlusele?
Miks ikkagi on kestvuslepingute tihumeetrihinnad keskmiselt erametsa omadest madalamad? «Ükski ettevõte ei suuda elada lühiajaliste kindlusega, see, mida riik saab teha kestvuslepinguga, on tagada tarnekindlust,» vastas Kaubi.
See on siis ikkagi toetus kodumaisele ettevõtlusele? «Absoluutselt. Seda mõtleb ju iga riik, eks ole,» sõnas Kaubi. «Võib-olla meie oleme liberaalsemad, me oleme nõus ka müüma väljapoole, mida me ei saagi takistada. Oleme alla kirjutanud Euroopa Liidu aluslepingule, kus on määratud see, et kaubandustõkkeid ei tohi seada. Kui tuleb välisettevõte, mis pakub kõrgema hinna, siis müüme ikkagi sellele.»
Veidi hiljem seletas Kaubi, et kõigi palgisortimentide puhul sõlmib RMK kestvuslepingu siiski ainult töötleja, mitte vahendajaga. Vaid paberi- ja küttepuitu saab kestvuslepinguga välismaale vahendada.
«Meil ei ole kohalikku töötlusvõimsust, kes selle paberipuidu ära ostaks,» põhjendas Kaubi. «Aga siis [kui RMK ei müüks paberipuitu kestvuslepingutega – Ü. H.] kaoks ära ka see sõnum, et Eesti on koht, kuhu võiks rajada paberipuidu järeltöötluse ettevõtted (mõeldud on uut tselluloositehast – Ü. H.). RMK kestvusleping on see koht, kus RMK annab selle riigi sõnumi edasi. Et näete, selline ressurss on turul olemas, olge head, tulge ja investeerige. Et saate osta selle puidu siin kohapeal töötlemiseks.»
Samal põhimõttel sai AS Estonian Cell 15-aastase kestvuslepingu aastas umbes140 000 tihumeetri haavapuidu ostmiseks ajavahemikus 2006–2021. Kaitsealuste haavikute omanikud avastasid aga oma pahameeleks, et riik ei osta nende käest metsa välja mitte turuhinna, vaid RMK kestvuslepingu hinna järgi. Metsaomanikke riigikogus esindav Heiki Hepner saatis õiguskantslerile 20.05.2020 noodi: «Võib eeldada, et tegelik turuhind on kõrgem ja seeläbi peaksid metsaomanikud saama suurema hüvitise.»
Kahtlustajad said vastuste asemel puidu
Kestvuslepingu-soodushind Estonian Cellile on üldteada, kuid mõned ettevõtted on hakanud kahtlustama, et salastatud kokkuleppehinnad annavad võimaluse soosida teatud ettevõtteid ka haavapuidust kallima ja nõutuma puidu müügil. Matemaatika: kui keegi ostab RMK-lt kestvuslepinguga puitu keskmisest hinnast kallimalt, siis peab keegi teine saama puidu kätte keskmisest odavamalt.
2016. aastal nõudis AS MO-Puit Jõgeva näha teiste ettevõtetega sõlmitud kestvuslepinguid. RMK osa andmeid saatis, kuid mitte neid, mis ettevõtet enim huvitasid: kvaliteet, diameetrivahemik ja ühiku hind.
Ettevõte esitas AKI-le vaide. Vaideotsusest nähtub, et toona esitas RMK andmete varjamiseks teistsugused põhjendused kui Postimehele.
«Läbiräägitavates tingimustes saavutatud kokkulepped on erinevates lepingutes erinevad,» tunnistas RMK. «Kui RMK sellises olukorras avalikustaks teabe hindade kohta, siis võib see halvendada RMK positsiooni tulevastes läbirääkimistes seeläbi, et saab avalikult teatavaks miinimumhind, millega on RMK nõus metsamaterjali müüma – läbirääkimiste teine pool võib tulevastel läbirääkimistel seeläbi saavutada madalama hinna.»
ASi MO-Puit Jõgeva hinnangul annabki see võimaluse valitud ettevõtteid soosida. «Kui hind, maksetingimused ja kvaliteet on avalikud, ei saa see kellelegi eeliseid luua, vastupidi: avaldamata hind tähendab seda, et seni kokkuleppehinnaga lepingute pool on RMK enda loogika järgi eelistatud seisundis võrreldes nendega, kes tingimusi ei tea ja kelle suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. See poleks aga isegi enam ärisaladuse kaitse, vaid juba lubamatute konkurentsimoonutuste tekitamise küsimus.»
Ettevõte RMK käest soovitud infot ei saanud, küll aga meelepärase kestvuslepingu, ega soovinud Postimehele kommenteerida, millest kahtlused tekkisid.
Loomevabadus turuhinna arvutamisel
Metsaseaduses on kirjas, et metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem metsamaterjali «harilikust väärtusest». «Kuna metsamüügil on RMK eesmärk – nagu äris üldiselt –, võimalikult suure tulu teenimine ning RMK-l puudub õigus müüa metsa alla tavapärase turuhinna, mille üle teostatakse ka kontrolli, siis ongi kokkuleppehinnaga müügi mõte mulle arusaadavalt see, et leppida kokku võimalikult hea hind,» leidis AKI tollane peainspektor peadirektori volitusel Elve Adamson.
AKI jättis tähelepanuta, et seadus ei piira hariliku väärtuse/turuhinna loomingulist tõlgendamist. RMK kestvuslepingutega metsamaterjali müügi korras on haaratud rehkendusse peale Eesti teiste Läänemere-äärsete riikide hinnastatistika (puit odavam, aga arvestamata veokulu Eestisse), pluss RMK voli hinnata ise turusituatsiooni.
Millised võimalused see annab: näiteks juulis-augustis, kui Eestis maksti erametsa männipalgi eest keskmiselt 115 ja kuusepalgi eest 113 eurot/tm. RMK oksjonitel vastavalt 150–160 eurot/tm, siis Soomes olid hinnatipud 68,3 (kuusepalk) ja 65,1 (männipalk).
RMK sõlmis siis kestvuslepinguomanikega hinnakokkulepped neljandaks kvartaliks: kuusepalgi osas keskmise hinnaga 96,3 eurot/tm ja männipalgi osas 106 eurot/tm.
Mille alusel RMK ettevõtteid üldse kestvuslepingu vääriliseks hindab ja neile lepinguga tagatavaid puidukoguseid arvutab, selleks on keeruline valemistik. Hinda pakuvad ettevõtted ise, kuid sellele järgnevad salajased läbirääkimised.
Kontrollijad pole kestvuslepingute sisu näinud?
Keskkonnaministeerium kinnitas AKI-le, et RMK metsamaterjali müügi vastavust õigusaktidele on kontrollinud nii RMK siseaudititalitus kui ka keskkonnaministeerium ning rikkumisi ei ole tuvastatud. Postimehele ei kinnitanud kestvuslepingute sisu nägemist aga ükski kontrollija.
RMK on kestvuslepinguid sõlminud 22 aastat. «Mulle neid ei näidatud,» ütles aastail 1999–2003 RMK audiitorina töötanud Peeter Liinsoo. Sama kinnitas tema mantlipärija Kaido Humal, kes oli RMKga seotud 2008. aastani.
Keskkonnaministeeriumi vastas Postimehele, et teostab talle pandud kontrollfunktsiooni RMKs selle nõukogu tegevuse kaudu. Aastail 2007–2020 RMK nõukokku kuulunud ministeeriumi asekantsler Marku Lamp ei vastanud küsimusele, kas ta on näinud RMK kestvuslepingute sisu. «See ei olnud otseselt teemaks,» nentis aastail 2005–2007 RMK nõukokku kuulunud Urmas Tartes.
Marku Lamp ütles, et keskkonnaministeeriumi järelevalve seisneb selles, et täidetud oleks õigusaktide nõuded, sellele vastavalt koostatud RMK-sisesed juhised-korrad ja et nende täitmist kontrollitaks. «2019. aasta IV kvartalis viidi nõukogu tellimusel läbi audit ka puidumüügi kohta, kus muuhulgas kestvuslepingute teemat analüüsiti ja tehti ka muudatusettepanekuid,» sõnas ta.
RMK praegune nõukogu esimees Randel Länts ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, RMK nõukokku kuuluv Yoko Alender pole enda sõnul kestvuslepinguid näinud. Riigikontroll ei ole RMK kestvuslepinguid auditeerinud, see on tänavuses tööplaanis.
/nginx/o/2021/06/14/13847720t1h0c6e.jpg)
Leon Glikman, vandeadvokaat, advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ:
RMK teenistujad käituvad nii, nagu oleksid nad endale riigimetsa erastanud
Nagu sõna- ja infovabadust väärtustavas riigis ajakirjandusele kohane, Postimees taotles avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) puidu müügi kestvuslepingute avalikustamist, analüüsimaks, kas müük on toimunud turutingimustel ning avalikke huve järgides.
Turuhind on vastava kauba keskmine müügihind ning riigivara puhul on kõige ausam viis selle kindlakstegemiseks avalik oksjon.
Postimehe huvi just kestvuslepingute vastu on arusaadav, kuivõrd erinevalt oksjonihinnast tekitavad viimased ahvatlevaid võimalusi üsnagi loomingulisteks hinnamanipulatsioonideks. Postimehe arvutuste järgi võõrandas RMK kestvuslepingutega, mille sisu kiivalt varjati, puitu kogusummas üle 52 miljoni euro võrra oksjonihindadest odavamalt. Ma ei saa kinnitada arvutuse täpsust, kuid RMK pole esitanud omalt poolt andmeid, mis võiksid kahtlust 52 miljoni euro tuuldelaskmise osas kummutada. Seniajani puudub selgitus, kelle huvides oli kestvuslepingutega odav puidu müük?
RMK möönis, et ta on avaliku teabe haldaja, kuid olulist infot ei väljastanud, põhjendades seda juurdepääsupiirangutega, eelkõige ärisaladusega. Andmekaitseinspektsiooni (AKI) ettekirjutuse alusel esitas RMK näilikkuse huvides mõned kehtivuse kaotanud lepingud, kehtivad lepingud kõik olulisi andmeid kinni kattes ja näpuotsaga statistkat, kõrvaldamata oma tegevuselt saladuseloori.
Avalik teave on kogu avaliku sektori valduses olev info, mille kättesaadavus on üks demokraatliku õigusriigi põhialustest. Põhiseadus ja AvTS fikseerivad igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet. Salastamise nõiaringis on välistatud paljudele avalikele teenistujatele pinnuks silmas olev sotsiaalne kontroll, mille puudumine avab ukse kuritarvitustele ja omavolile. Meenutame siinkohal normaalsust trotsivat nõukogude aega, kus võim tegutses läbipaistmatul jaotuspõhimõttel.
Demokraatlikus elukorralduses kehtib reegel, et igaühel on avalikule teabele juurdepääsu õigus. Riigikohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et lähtutakse teabe avalikkuse eeldusest. Erandliku iseloomuga mitteavalik info on seaduse tasandil defineeritud suletud nimekirjana ning selleks on reeglina riigisaladust või delikaatseid isikuandmeid puudutav teave.
Põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Samuti paneb põhiseadus igaühele kohustuse säästa elu- ja looduskeskkonda. Neid väärtusi on võimalik kaitsta ainumalt avalikkuse valvsa pilgu all. Loomulikult saavad Eesti oluliseks loodusressursiks oleva metsa ja riigi rahaliste vahendite kasutamise kohta käivad andmed olla üksnes avalikud – ja seda ka selleks,et vältida kabinetivaikuses üle kodanike peade kahtlaste otsuse tegemist.
Kuigi tegemist on elementaarse õigusliku loogikaga, mis on arusaadav vähemalt igale keskharidusega inimesele, siis paraku pole see vastuvõetav omasse mulli kapseldunud ametnikele, kes suudavad leiutada absurdseid põhjendusi, miks ei pea üks avalik-õiguslike ülesannete kandja paljastama andmeid neile mittekuuluvate loodusrikkuse kasutamise kohta.
RMK teenistujad käituvad nii, nagu oleksid nad endale riigimetsa erastanud. Paraku on RMK keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. Riigikohus on selgitanud, et sellistel üksustel tuleb toimida mitte nende endi, vaid avalikes huvides, kusjuures avaliku ressursi jaotamise puhul peavad nii müügilepingute sõlmimise menetlus- kui ka lepingute tingimused olema avalikkusele kättesaadavad. Lisaks keskkonnakaitsele on see nõue kehtestatud vältimaks onupojapoliitikat ja soosikute olemasolu. Nii jääbki arusaamatuks, miks on sama puidusortimendi oksjonimüügid avalikud, kestvuslepingud aga mitte.
RMK ärisaladuse argument on meie kõigi intellekti alahindav. Esiteks, millisest ärisaladusest saab üldse juttu olla avaliku funktsooni täitjal, kes jaotab avalikku ressurssi? Tegemist pole ju oma vara käsutava erafirmaga. Kui lähtuda RMK «loogikast», siis esineks alus salastada riigihangete tingimusi, riigi kinnisvarade müüke, samuti vee-, kanalisatsiooni -, elektri- ja ühistransporditeenuste hindu.
Teiseks, mida halba saaks juhtuda sellest, kui avalikkus teab müügihindadest? RMK kontseptsioon on läbinähtavalt äraspidine, kuna ta on riikliku ressursi jagaja, kes peab kõiki lepingupartnereid kohtlema võrdselt, mistõttu, kui kaks ettevõtjat ostavad talt samades kogustes puitu, siis tuleb RMK-l neile anda pariteetsed tingimused. Kui käib aus müük ja puuduvad soosikud, siis pole ka alust müügihindade avalikustamist karta.
RMK varjamissoovist võib paraku välja lugeda, et erinevate partnerite hinnad ei pruugi siiski samaväärsed olla.Kui aluseks võtta äriloogika, siis RMK kui riigivara valitseja huvi peaks seisnema eeskätt konkurentsiolukorra elavdamises.
RMK seisukoht, et salatsemisega kaitstakse oma äripartnerite ärihuve, on sedavõrd kentsakas, et võiks meie valvsaid uurimisorganeid kõrvu kikitama panna. Võimaliku 52 miljoni euro suuruse kahju teema on kaugelt olulisem, kui näiteks järelevalve kirjanik Kenderi teoste siivsuse üle.
Igaühele on selge, et mida rohkem on konkureerivaid pakkumusi, seda paremaid hindasid RMK saab ja seda suurem on riigi tulu. RMK püüab seevastu jätta muljet, et elementaarne majandusloogika tema suhtes ei kehti. RMK argumentatsioonist pole ka arusaadav, kes saavad olla RMK konkurendid arvestades, et riik on RMK kaudu ülekaalukalt Eesti suurim puidu müüja. RMK võõrandab mitte oma vara, vaid rahvuslikuks rikkuseks olevat riigimetsa, samal ajal, kui RMK väidetavad konkurendid müüvad erametsa, ehk nendele enestele kuuluvat omandit ning nad ei paku RMK-le konkurentsi kasvõi müügimahtude massiivse erinevuse tõttu.
Elu on näidanud, et ülepingutatud salatsemisel võivad olla uurimist väärivad põhjused. On kurb ja küsimusi tekitav, miks eelduslikult sõltumatu AKI on seadust kummastavalt tõlgendades ja avalikkuse huve tagaplaanile jättes RMK läbipaistmatu tegevuse kaitsele viskunud. Õnneks on meil ravim olemas. Vastukaaluna mugandunud täitevvõimule tegutsevad meil halduskohtud, kellel on usutavasti öelda oma sõna salastamise põhjendamatuse kohta.
:format(webp)/nginx/o/2021/08/31/14037709t1h1a63.jpg)
Mis on kestvusleping
- RMK sõlmib 5-aastase kestvuslepingu ettevõttega, mis vastab juhendis kirjas olevatele nõuetele (pole võlgu, töötajate palk vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest jne)
- 70 protsenti metsamaterjalist tagatakse kestvuslepingute omanikele tingliku kogusena
- Tinglikult tagatava koguse arvutab RMK (valem on kirjas juhendis)
- Üks pakkuja saab kokkuleppehinnaga sortimendi aastamahust kuni 50%.
- Hinnakokkulepped sõlmib RMK 3 korda aastas (6 + 3 +3 kuuks)
- Kestvuslepingutega puitu ostvaid ettevõtteid – 101
Kestvuslepingute omanikud esitavad mahulised ostusoovid koos hinnapakkumistega.
Kui palju ja millise hinnaga iga kestvuslepingu omanik tinglikult tagatud kogusest osta saab, selgub hinnapakkumiste võrdlemisel vahelaos. RMK ütlusel on määravaks kõrgeim hind vahelaos. RMK puiduturustusosakond teeb kaalutlusotsused mitut valemit kasutades ja läbirääkimisi pidades. Hinnakokkulepped on salajased.
Kui 70 % metsamaterjalist on kinnitatud, müüb RMK ülejäänud 30 protsenti enampakkumisel (ainult kestvuslepingu omanikele).
Metsaseaduse kohaselt ei tohi metsamaterjali kokkuleppehind olla väiksem metsamaterjali harilikust väärtusest.
Metsamaterjali hariliku väärtuse arvutab RMK tuginedes järgmistele allikatele: RMK müügitehingute hinnastatistika, Läänemere äärsete riikide sortimentide hinnad, Läti Metsa- ja Puidutoodete Uurimise ja Arenduse Instituudi hinnaülevaated ja SA Erametsakeskus puiduturu kvartaliülevaated ja hinnates turusituatsiooni.
RMK nõukogu esimees Randel Länts: milline ettevõte oleks nõus maksma puidu eest rohkem selle eest, et leping oleks salajane – see ei tundu väga loogiline
Minul endal selliseid küsimusi ei ole tekkinud. Need on küsimused, mida kestvuslepingute analüüsimisel peab hakkama küsima.
/nginx/o/2021/05/28/13810258t1h9ea0.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimees Randel Länts
Kas olete kursis RMK kestvuslepingute sisuga?
Meil on see teema praegu auditikomitees ja on olnud jutuks nii nõukogu liikmete omavahelistes vestlustes. Järgmise aasta tööplaanis on vaadata kestvuslepingute sisu, nende tingimusi.
Mis teid ennast kestvuslepingute puhul huvitab?
Ennekõike see, et kuivõrd ühiskondlik-poliitiline ootus muutub, millised on RMK võimalused kestvuslepinguid kas täita või muuta.
Kas kestvuslepingutega puidu müük on hea viis puitu müüa või oleks parem müüa puit maha oksjonitel?
Ei oska vastata, ma ei ole selle peale niiviisi analüütiliselt mõelnud. Küsimus on, mida me siis müüme: kas varustuskindlust ehk inimesed-ettevõtted saavad oma tegevusi planeerida või mitte, eks oksjonid ole ju ka tavaline praktika. Kui kestvusleping on aus ja läbipaistev, miks mitte?
Kas see on teie hinnangul põhjendatud, et kestvuslepingute hinnakokkulepped on salajased – teised ettevõtted ja avalikkus ei või teada, millise hinnaga müüb RMK ühele või teisele ettevõttele kestvuslepinguga puitu? Oksjonitel kujunev hind on sama avalik.
Ei oska seda ärisaladuse küsimust juriidilises mõttes kommenteerida, üsna loogiline, et hinnad võiksid ärisaladus olla. Ma ei näe seal väga suurt probleemi selles mõttes, et turuhinnad on ju teada.
Kuidas välistate sel juhul korruptsiooniohu, kuidas teate, kas mõnele ettevõttele pole tehtud põhjendamatuid soodustusi?
Eks seda saab teha läbi pisteliste kontrollide nõukogu poolt. Kui inimesed sellele teele lähevad, seda tehakse sõltumata sellest, millised on lepingud.
Kes sellest kasu saab, kui hind on salajane?
Meie jaoks on seda põhjendatud ärisaladusega.
Kas see väide on äriloogikat arvestades loogiline, nagu garanteeriks salajane hind riigile puidu eest suurema tulu?
Riik on seni keskendunud valdavalt RMKst dividendiootusele ja viimastel aastatel on lähtuvalt sellest seda organisatsiooni ka üles ehitatud.
See tähendab, et puit tuleb ära müüa?
Absoluutselt.
Kas siis riik teenib rohkem tulu, kui kestvuslepingute hinnakokkulepped on salajased?
Milline ettevõte oleks nõus maksma puidu eest rohkem selle eest, et leping oleks salajane – see ei tundu väga loogiline.
Keskmiselt ongi kestvuslepingutega müüdud puitu odavamalt. Kumb siis on õige, kas RMK teenib rohkem kestvuslepingutega puitu müües, nagu väidab Ulvar Kaubi või mitte? Kas Teil endal ei ole seda küsimust tekkinud?
Minul endal selliseid küsimusi ei ole tekkinud. Need on küsimused, mida kestvuslepingute analüüsimisel peab hakkama küsima.