Alanud poliitika-aasta näib justkui hingetõmme kahe suure valimisaasta vahel. 2021. aastasse jäid nii kohalikud valimised kui ka presidendivalimised, märgilised riigikogu valimised ootavad ees alles 2023. aasta märtsis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kes kasutab hingetõmbeaega sisekaemuseks, kes riigikogu valimiste eel kampaaniaks ning konkurentidele kaigaste kodaratesse loopimiseks. Nagu viitas ka politoloog Martin Mölder, saab nii mõneski olulises küsimuses otsustavaks erakondade mõõduvõtt: lähenevad valimised raskendavad keeruliste, kuid vajalike otsuste tegemist.

Pinget lisavad ka läinud aastast uude aastasse kaasa tulnud lahendamata küsimused: mida teeb valitsus energiahindade tõusu leevendamiseks, kuidas ohjata koroonapiirangutest väsinud inimeste pahameelt ning missuguse strateegiaga minna vastu uutele Covid-19 lainetele?

Kas valitsus püsib riigikogu valimisteni 2023? Selle küsimuse peale mõtlevad ilmselt paljud, aga vastust ei tea keegi. Üks on aga kindel: valitsuse tervisest on räägitud üha murelikumal toonil.

Energiatoetused krutivad jätkuvalt pingeid valitsuskoalitsioonis, kuna Reformierakonna ja Keskerakonna nägemus leevendusmeetmetest on erinev.