Politsei jääb uutest alkomeetritest ja kiirusmõõturitest ilma

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei ei saa tänavu osta isegi kuute uut täppisalkomeetrit. Vaja oleks aga vähemalt veel 29 sellist alkomeetrit, mis võimaldaks koguda kohtus vett pidavaid tõendeid.
Politsei ei saa tänavu osta isegi kuute uut täppisalkomeetrit. Vaja oleks aga vähemalt veel 29 sellist alkomeetrit, mis võimaldaks koguda kohtus vett pidavaid tõendeid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi hukkunute arv näitab, et olukord liikluses on kehv, jäävad politseil uued alkomeetrid ja kiirusemõõteseadmeid soetamata ning lisavahendeid liiklusohutuse paremaks tagamiseks sel aastal eraldatud ei ole.

Eile õhtuse seisuga oli liikluses hukkunud juba 16 inimest. Võrdluseks – mullu oli samal ajal liikluses hukkunud 9 inimest.

Kuigi olukord liikluses on kehv, nentis politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits, et lisavahendeid liiklusohutuse paremaks tagamiseks sel aastal PPAle eraldatud ei ole.

«Seetõttu on mingit hüpet liiklusohutuses politsei poolt raske läbi viia – politseinike arv ei suurene, patrullide varustatus liiklusjärelevalve vahenditega ei parane,» sõnas Miilits. «Oluline on oma tänast tööd teha parimate analüüside põhjal ja läbimõtestatult tegeleda suurimat efektiivsust tagavate tegevustega.»

PPA 2012. aasta investeeringute kavas oli sees, et osta tuleb 6 uut täppisalkomeetrit ning 6 kiirusmõõteseadet. Tõenduslikke alkomeetreid on praegu 71, kuid kokku oleks vaja neid 100. Siiski jäävad need vähesedki tänavu hankimata, sest siseministeerium seda ei toetanud.

Mujale on raha rohkem vaja

«Ütleme nii, et soove on alati rohkem kui võimalusi,» sõnas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. «Kuna PPA ei suutnud esitada mõjude analüüsi, siis said rahastuse teised investeeringud.»

Tema sõnul peab riik olema kuluefektiivne – kui teha mingi investeering, siis see tähendab, et mujalt tuleb kulusid kokku hoida või peab riik sellest efektiivsemaks muutuma, aga kuna analüütika oli Koorti väitel puudu, siis seda otsust teha ei saanud. Igaks juhuks ehk nö lattu ostmist ta mõistlikuks ei pidanud.

«Siseministeeriumi valdkond on väga suur ja meil on kahjuks palju valdkondi, mis vajavad investeeringuid,» sõnas Koort. «Näiteks vananenud infosüsteemid, päästeamet küsis päästeautosid, paakautosid, demineerijad küsisid pommivarustust – kõiki vajadusi korraga rahuldada ei saa.»

Ta lisas, et roolijoodikute tabamine on prioriteet, aga otsuseid ei saa teha emotsioonist lähtudes.

Patrull kulutab mõttetult

PPA kommunikatsioonibüroo nõunik Helin Vaher nentis, et vajadus täppisalkomeetrite ja kiirusmõõteseadmete järele on suur.

«Tõenduslikke alkomeetreid taotlesime, kuna tänaval kinnipeetud joobekahtlusega sõidukijuhi alkoholijoobe kohapeal tõendamine on ressursisäästlikum,» lisas ta. «Kui täppisalkomeetrit politseisõidukis ei ole, peab patrull alkoholijoobe tõendamiseks sõitma lähimasse jaoskonda.»

See aga tähendab kütusekulu ja politseiressursi ebaotstarbekat kasutamist.

«Mõõteseadmeid taotlesime eravärvides politseisõidukitesse, et oleks võimalik teostada varjatult liiklusjärelevalvet ning tõsta sellega subjektiivse vahelejäämise riski, mis on üks mõjutusvahendeid liiklusohutuse parandamisel,» rääkis Vaher. «Eravärvides liiklusjärelevalve teostamine on efektiivsem just agressiivsete liiklejate tabamisel.»

Vaher lisas, et täiendava analüüsi vajalikkusest ministeeriumiga juttu ei olnud.

Miilits rääkis, et politsei saab liiklusohutust mõjutada ennekõike läbi järelevalve ning ennetava tegevuse.

«Korrakaitsepolitseitöö üheks aluseks on analüüsipõhine ja väga hästi läbi mõeldud liiklusjärelevalve teostamine, millele igapäevaselt rõhku pannakse,» ütles ta. «Selle positiivseks tõestuseks on prioriteetsete liiklussüütegude 5 protsendine avastamise kasv eelmisel aastal.»

Nendeks on joobes sõiduki juhtimine, juhtimisõiguseta juhtimine, kiiruseületamine, turvavarustuse puudumine, sh helkuri puudumine.

«Politsei on võtnud sel aastal eesmärgiks veelgi süsteemsemalt tegeleda probleemsete sihtgruppidega, sest elu on näidanud, et nad ei ole tihti ka muudes küsimustes seadusekuulekad,» kinnitas Miilits.

Ta seletas, et veebruarikuus toimunud õnnetused on toimunud peamiselt liiklejate tähelepanematuse ja eksimuse tõttu. «Olgu selleks vale fooritulega sõidutee ületamine, helkuri puudumine või liiklusoludega mittearvestamine, näiteks pimestav päikesevalgus,» täiendas ta.

Nii on kõige rohkem ära teha inimestel endal. Miilits pani liiklejatele südamele, et nad kannaksid pimeda ajal helkurit, ületaksid sõiduteed ohutult selleks ettenähtud kohas.

«Autojuhtidele soovime ikka tähelepanelikkust, et nad sõidaksid ilmastikule vastava kiirusega ja seisaksid hea auto tehnilise olukorra eest. Rooli tuleb istuda väljapuhanuna ja kainena,» sõnas ta.

Politsei varustatus

Tulenevalt riigikohtulahenditest kõrvaldas politsei igapäevatööst 68 kiirusmõõturit, mis ei vastanud mõõteseaduse nõuetele. Nende asemele soetati eelmisel aastal 53 kiirusemõõtjat. Tänase päeva seisuga on kiirusemõõtjaid kokku 188.

Liiklusjärelevalvetoimingute tõendamiseks osteti mullu 43 tahavaatepeeglisse integreeritud salvestusseadet, 36 videokaamerat sõidukisse paigaldamise adapteriga ja 12 ekstreemvideokaamerat.

Samuti soetati 15 uut tõenduslikku alkomeetrit. Praegu on neid 71, kuid vaja oleks 100.

Ühe kiirusemõõtja hind on 4428 eurot ja ühe tõendusliku alkomeetri hind on 3960 eurot.

Allikas: siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet

Tagasi üles