T, 9.08.2022

Lootus vaktsiinikahju hüvitisele ärgitab põhjendamatult raha nõudma

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Lootus vaktsiinikahju hüvitisele ärgitab põhjendamatult raha nõudma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh
  • Ravimiamet ei hüvita vaktsiinikahjusid, vaid on hindaja rollis
  • Riiklik vaktsiinikindlustus peaks alustama tegevust 1. mail tagasiulatuvalt
  • Olenemata ameti hinnangust on inimesel õigus pöörduda müügiloa hoidja poole

Eelmise aasta lõpus laekus ravimiametile teatis, kus inimene ütles, et kaks ja pool kuud pärast vaktsineerimist ägenes tal psoriaas ehk healoomuline nahapõletik, mille tõttu ta pidi käima eraarsti juures, mis läks talle maksma üle saja euro, ja nüüd soovis ta seda raha tagasi saada.

Selliseid vaktsineerimise kõrvalmõjude teatisi, kus inimesed nõuavad hüvitist, on ravimiamet saanud teisigi. Need hakkasid tulema pärast seda, kui riigikogu Isamaa fraktsioon algatas kaks kuud tagasi eelnõu, mis andis valitsusele ülesande luua koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond, millele valitsusjuht Kaja Kallas algul vastu seisis.

Kaja Kallas
Kaja Kallas Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nii lihtsalt see siiski käima ei hakka, et inimene saadab pangaarve numbri ja arved, mis näitavad, kui palju tal arstiabile või ravimeile raha kulus, ning riigiamet kannab raha üle. «Soovitavalt enne jõule,» nagu mõni hüvitise ihkaja mullu detsembris lisas.

Esiteks, ravimiamet ei hüvita vaktsiinikahjusid. Riigikogu esialgse kava järgi peaks riiklik vaktsiinikindlustus alustama tegevust 1. mail tagasiulatuvalt ning ravimiametile jääb vaid tekkinud terviserikke ja vaktsiini vahelise seose hindaja roll.

Seni peavad hüvitist soovivad inimesed pöörduma müügiloa hoidja ehk ravimitootja poole. Kuid ega müügiloa hoidjagi tavalise kirja peale midagi hüvitama hakka.

Kuna ravimiameti ülesanne on võimalike kõrvaltoimete puhul hinnata põhjuslikku seost vaktsiiniga, tuleb ravimiametisse pöördujal esitada kõrvaltoime teatis, mida hinnates saab ravimiamet hüvitise soovijaid, keda seni on olnud kokku pisut üle 30, nõustada, mis dokumente vaja läheb. Tavaliselt on vaja vähemalt ambulatoorse ja haiglaravi väljavõtteid, analüüside ja uuringute tulemusi. Pelgalt patsiendi jutust ei piisa.

Ent olenemata ravimiameti hinnangust kõrvaltoime seosele või selle puudumisele vaktsiiniga on inimesel ikkagi õigus pöörduda müügiloa hoidja poole.

Lähtudes psoriaasijuhtumist, on ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul ebatõenäoline, et vaktsiin ägestaks kaks ja pool kuud hiljem krooniliselt ägenemistega kulgevat haigust; pigem on põhjus muus, sest ka igasugune stress võib psoriaasi ägestada. Ent olenemata ravimiameti hinnangust kõrvaltoime seosele või selle puudumisele vaktsiiniga on inimesel ikkagi õigus pöörduda müügiloa hoidja poole.

Uusküla sõnul hindab müügiloa hoidja esitatud dokumentide alusel juhtumi kvalifitseerumist hüvitisele samade põhimõtete järgi, mis hakkavad tõenäoliselt kehtima ka Eesti vaktsiinikindlustuse puhul: juhtum peab olema arsti poolt dokumenteeritud, peab olema ajaline seos ja mingisugunegi viide põhjuslikkusele. «Kes tuleb lihtsalt nõudma taastusravi arve kinnimaksmist, kuid ühegi arsti juures oma kaebustega käinud ei ole, see hüvitist ei saa,» lausub Uusküla.

Märksõnad
Tagasi üles