Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Endisele Kunstiakadeemia krundile kerkib 106 meetri kõrgune hoone

Tartu mnt 1 hoone eskiis. FOTO: Alver Arhitektid

Endisele Kunstiakadeemia krundile kavandatava kõrghoone detailplaneering on jõudnud lõppfaasi.

Tartu maantee ja Gonsiori tänava nurgale peaks kerkima kuni 30-korruseline ja 106 meetri kõrgune ärihoone ja hotell, mida arendab City Plaza OÜ. Planeeritava maa-ala suurus on 9000 ruutmeetrit. Kunstiakadeemia endise krundi detailplaneering on vastu võetud ja see on viimane etapp enne detailplaneeringu kehtestamist.

Avalik väljapanek on lõppenud ja soovijatel vastuväited esitatud. Sel nädalal toimus Kesklinna linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute avalik arutelu. Nüüd jääb vaid oodata, kas vaidlused kestavad edasi või linn saab kehtestada planeeringu, kirjutas linnavalitsuse väljaanne Pealinn.

Detailplaneeringu autori arhitekt Peep Moorasti sõnul on objekti asukoht selline, et piiranguid oli piisavalt palju. «Krunt jääb vanalinna kaitsevööndisse ja erinevatesse vaatekoridoridesse – need on kõige olulisemad piirangud. Lisaks sellele on alal ka vana asulakoht, sealt tulid muinsuskaitselised piirangud. Samuti ei tohi naaberhoonestuse päikesevalguse hulk halveneda,» selgitas Moorast.

Hoone eskiislahenduse autor arhitekt Andres Alver sõnas, et Tallinn peaks hoonestuselt tihenema. «See, et ta on nüüd tihedalt planeeritud, tihedaks tehtud, on tegelikult samm õiges suunas. Selle taga on hoopis suuremad nähtused – üks nendest on energiakriis maailmas. See tähendab, et me peame ennast ruumiliselt teistmoodi pakkima, kui me seda täna oleme teinud. Peame mõtlema ka selle peale, mis saab meie liikumisest. Mis juhtub meie linnade ja kesklinnadega, kui me autosid nõnda palju siia sisse enam lubada ei saa? Mismoodi me üldse käituma hakkame? Need on suured, uued küsimused,» rääkis Alver.

Omanike esindaja, City Plaza juhatuse liige Angel Andla ütles, et nad on pikalt oodanud tulemust. «Aga loodame, et nüüd me saame siis paisu tagant minema,» lausus ta.

Andla sõnul on vastuväiteid algusest peale olnud – üks on prügimajanduse teema. Ja siis majade stabiilsuse oht ja turvameetmed. «Detailplaneeringus on juba vaiadega lahendus tehtud. Need moodustavad absoluutselt monoliitse seina, et naabrimajadega midagi ei juhtuks. See on ka meie enda huvides, meil tuleks ju see kinni maksta,» lausus Andla.

Tagasi üles
Back