Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Loendatud on veerand rahvastikust

Copy
Rahvaloendaja tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi.
Rahvaloendaja tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi. Foto: Statistikaamet

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26 protsenti kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Vastajaid tuleb küll iga päevaga järjest juurde, kuid statistikaamet loodab veelgi suuremat aktiivsust. «Eriti kutsume vastama noori mehi ja eakaid naisi, kelle huvi e-küsimustikku täita on olnud kõige leigem,» selgitas statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. Loendus lõpeb 22. jaanuaril.

Osila sõnul on kõikidele Eesti elanikele välja saadetud e-kirjad kutsetega ja lähitulevikus saadetakse ka meeldetuletus. «Kindlasti ei pea kutset ootama, sest rahvaloendus.ee veebilehe kaudu saab e-küsimustikku täita kasvõi kohe. Julgustangi kõiki seda tegema. Vastamine on lihtne ja võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.»

Vabatahtlike vastajate kõrval oodatakse kindlasti vastama kohustuslikku valimisse kuuluvaid elanikke, keda on üle 61 000. «Kõik, kes said postkasti paberkandjal kutse, on väga oodatud e-küsimustikule vastama, sest valimisse sattunud aadresside puhul peame igal juhul saama vastused kätte kõikidelt seal elavatelt inimestelt,» ütles Osila.

Valimisse kuuluvate inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebis vastanud, võtab veebruarikuu jooksul ühendust rahvaloenduse küsitleja, et koguda vastused siis juba telefoni teel või äärmisel juhul kodukülastusega, lisas ta.

E-küsimustikku saab täita www.rahvaloendus.ee kodulehel, tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.

Rahvaloenduse e-ankeedile vastamine maakonniti:

  • Tartu linn – 29,6 protsenti
  • Harju maakond (v.a Tallinn) – 28,8 protsenti
  • Tartu maakond (v.a Tartu linn) – 26,2 protsenti
  • Rapla maakond – 25,4 protsenti
  • Hiiu maakond – 23,9 protsenti
  • Saare maakond – 23,9 protsenti
  • Järva maakond – 23,7 protsenti
  • Lääne-Viru maakond – 23,2 protsenti
  • Viljandi maakond – 23 protsenti
  • Lääne maakond – 23 protsenti
  • Pärnu maakond – 22,4 protsenti
  • Põlva maakond – 21,2 protsenti
  • Jõgeva maakond – 20,6 protsenti
  • Võru maakond – 20,4protsenti
  • Tallinn – 20,1 protsenti
  • Valga maakond – 18,1 protsenti
  • Ida-Viru maakond – 10,3 protsenti
Tagasi üles