Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Lauri: kindlasti ei olnud valitsuse soov, et energiahüvitis läheks võlgade katteks

Justiitsminister Maris Lauri. FOTO: Remo Tõnismäe FOTO: Remo Tõnismäe

Justiitsminister Maris Lauri (RE) teatas ühismeedias, et kindlasti polnud valitsuse sooviks, et võlgnikele laekuv energiahüvitis otse nende kohtutäituritele läheks. Nüüd tegeleb ministeerium juba seaduse täiendamisega ning teeb riigikogule vastava ettepaneku. 

Tänases leheski kirjutab Postimees, et riik tasub seeläbi ekslikult võlgnike trahve kinni. Seda, et energiatoetused läheks täitemenetluses võlgade katteks, valitsus ministri sõnul kindlasti ei soovinud. «Vana võlg küll väheneks, kuid tekkib uus võlg. Konkreetne võlausaldaja võib küll olla rahul, kuid uued võlausaldajad ja võlgnik kindlasti mitte,» põhjendas ta.

«Kehtivate seaduste kohaselt ei ole erakorraline energiahüvitis selles loetelus, mis ei lähe võlgade katteks. Põhjus selles, et tegemist on väga kiiresti väljatöötatud meetmega ja lahendusega, mida kunagi varem pole kasutatud. Seadusandja ei saanud ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida,» selgitas Lauri hüvitise välja töötamist. 

Siinkohal tuleks Lauri sõnul vaadata mitmeid paragrahve: «Üks neist on see, mis osutab sellele, et vara arestimisel ei tohi kütet või kütte muretsemiseks mõeldud rahalisi vahendeid ära võtta. See punkt osutab, et teatud juhtudel ei tohiks ka praegu vähemalt kogu energiahüvitise summat arestida,» kirjeldas ta. 

Kehtiva seaduse mõte on ministri sõnul siiski see, et võlgnik peaks küll elama kokkuhoidlikult ja oma võlga vähendama, kuid siiski saama enda eluga edasi minna. «Täiendavate ja uute võlgade teke seda ei toeta. Ärgem unustagem sedagi, et võlgniku motiveerib pingutama seegi, kui ta võlakoormus mitte ei kasva, vaid väheneb,» selgitas ta. 

Seadusandlikult selge lahendus on kiiresti täiendada kehtivaid seadusi, märkis Lauri, lisades, et justiitsministrina teeb ta vastava ettepaneku ka riigikogule: «Kuna tavapärane seadusprotsess on siiski suhteliselt pikk, siis loodan, et riigikogu teeb selle muudatuse kiiresti kasutades seaduspäraseid eelnõu menetlusprotessi lühendavaid viise,» sedastas ta.

Tagasi üles
Back