MIS MUUTUB? ⟩ Päästeamet liidab päästepiirkondi ja vähendab juhtide arvu

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Päästjad õppusel. Foto on illustratiivne!
Päästjad õppusel. Foto on illustratiivne! Foto: Marko Saarm

Sel aastal muutub päästeameti struktuur ja töökorraldus ning ümberkorralduste käigus väheneb peamiselt juhtide arv, kellest enamikule pakutakse päästeameti teatel uut ametikohta.

Ümberkorraldused ei ole ameti teatel seotud riikliku kärpekavaga, kus nad said ülesandeks kokku hoida 1,1 miljonit eurot. Kärpekava raames lõppes eeskätt kodude tuleohutuse projekt ning vähenes majanduskulude ja investeeringute maht.

«Väliskeskkond muutub kiiresti ja muutuma peab ka päästeamet,» sõnas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. «Sarnaselt oleme oma struktuuri üle vaadanud iga viie aasta järel – ka 2011. ja 2016. aastal. Päästeametile on viimase viie aasta jooksul antud olulisi uusi ülesandeid – näiteks ulatuslik evakuatsioon ja muud riigikaitselised rollid, kriisideks valmistumine ja regionaalne kriisijuhtimine. Viime muudatusi tehes oma tegevused kooskõlla nii ühiskonna kui ka organisatsiooni vajadustega, et jätkuvalt pakkuda parimat võimalikku teenust,» põhjendas ta. 

Muudatused puudutavad põhiliselt ohutusjärelevalve korraldust, päästepiirkondade arvu ja struktuuri ning korrapidamisgruppe. Juhtide arv väheneb ja nende töökoormus ühtlustub. 

«Peame säilitama konkurentsivõime tööturul ja organisatsioonis sees ning tõstma nende inimeste palka, kelle töökoormus suureneb. Tähtis on tagada organisatsiooni sees palgahierarhia, et töötajad oleksid motiveeritud ametiredelil tõusma. See on vajalik, et saaksime hoida ja enda juurde meelitada parimaid töötajaid ning pakkuda ka edaspidi pädevat ja kvaliteetset teenust,» ütles Tammearu.

Tammearu  sõnul on kõik muudatused hoolikalt läbi kaalutud. «Ükskõik mis ümberkorraldusi teeme, ei tee päästeamet järeleandmisi peamises: reageerime jätkuvalt sündmustele, kus ohus on inimeste elu, vara või keskkond, ja teeme seda tõhusalt. Samuti jätkub ennetustöö ning ohutusealased nõustamised,» täpsustas ta. 

Kokku väheneb mulluste ja tänavuste ümberkorraldustega päästeametis 70 ametikohta ja neist 20-le ei ole midagi asemele pakkuda. Ümberkorralduste käigus ei suleta ühtegi komandot ega pommigruppi, samuti ei koondata ühtegi päästjat ega demineerijat.

 Muutused päästeameti struktuuris

  • Korraldatakse ümber ohutusjärelevalve töö (näiteks kemikaaliohutuse ekspertiis koondub Põhja ja Ida keskusse), et suureneks kompetents ja võtmeametikohtade palk ning seeläbi loodetakse püsida konkurentsivõimelised erasektori teenusepakkujatega.
  • Liidetakse Viljandi ja Valga päästepiirkonnad, Põlva ja Võru päästepiirkonnad, Tartu ja Jõgeva päästepiirkonnad ning Rapla ja Järva päästepiirkonnad.
  • Kaotatakse eraldiseisvana Rakvere, Haapsalu, Võru, Paide ja Viljandi korrapidamisgrupid ning muudetakse Saaremaa korrapidamisgrupi töökorraldust (koduvalve). Seeläbi ühtlustatakse korrapidamisgruppide koormust – korrapidajatele pakutakse meeskonnavanema kohta. Allesjäävaid korrapidamisgruppe võimestatakse lisatööjõuga.
  • Muudetakse mitmete päästekomandode juhtimist ja kahe komando juhtimine ühe pealiku alla.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles