K, 30.11.2022

VIDEO JA BLOGI ⟩ Kallas energiakriisi poliitilises avalduses: kõige odavam elekter on säästetud elekter

Loe avaldust täismahus
Anna Ploompuu
, ajakirjanik
Kallas energiakriisi poliitilises avalduses: kõige odavam elekter on säästetud elekter
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 53
Kallas teeb energiakriisist poliitilise avalduse
Kallas teeb energiakriisist poliitilise avalduse Foto: Tairo Lutter

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) tegi tänasel riigikogu istungil poliitilise avalduse elektrituru olukorrast. Samuti käis ta välja kaheksa pikemaajalist lahendust. 

Kallas ütles riigikogus tehtud poliitilises avalduses, et kogu Euroopa ja arvestatav osa maailmast on sügisest saati jälginud šoki ja uskumatusega, mida teevad energiahinnad. «See šokk ja ehmatus on saanud ka paljude Eestimaa inimeste ja ettevõtjate arvetel jahmatavaks reaalsuseks. Seda jahmatavamaks, et vaid vähesed oskasid sellist hinnatõusu pikalt ette näha,» ütles ta.

Peaminister märkis, et pikalt kehtinud madalad elektrihinnad on mõjunud uinutavalt ja vajadus energiat säästa pole olnud nii aktuaalne. «Aga endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter. Seetõttu peame vaatama, kuidas saaksime aidata inimestel ennast ise aidata,» selgitas Kallas. 

Samas kinnitas peaminister, et valitsus ei jäta Eesti inimesi üksi. «Riik tuleb oma inimestele appi. Nii praegu kui ka pikemas plaanis. Meie inimeste ja ettevõtjate mure on riigi mure,» sõnas Kallas.

Kallas loetles juba varem kokku lepitud meetmeid, mille kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Ära on jäetud eelmise valitsuse seadustatud aktsiisitõusud, alandatud kõigile tarbijatele 50 protsenti elektri ja 100 protsenti gaasi võrgutasu ning tehtud sihitud meede, millega hüvitatakse 80 protsenti elektri, kaugkütte ja gaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele.

Kallase sõnul on Eesti meetmed kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas. Peaminister lubas, et jätkatakse tööd ka selle nimel, et pakkuda leevendust ka neile, kes on seniste meetmete alt välja jäänud. 

Kallas tõi välja kaheksa pikaajalist lahendust, et vähendada hinnašokke, tagada kõikide Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ning hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.

Kaheksa pikaajalist ettepanekut energiakriisi lahenduseks

1. Keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus ministeeriumidele ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik looduskaitselisi ja kõrgusepiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmisseadmeid. See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on teada ette, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku kogukonna nõusolek.

2. Nii nagu kogu maailm, nii maadleb ka Eesti «mitte-minu-tagahoovis» probleemiga ehk siis üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida sel nädalal juba valitsuskabinetis arutame. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi.

3. Meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt 7 GW. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud, kalapüüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuuleparke saab rajada, ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada ka merre uusi tuuleparke.

4. Energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis 2022. aastal.

5. Tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergia järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada ja kas see on mõistlik. Sellised analüüsid on olnud pikalt ootel. Me otsustasime neid analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul.

6. Probleemiks on olnud see, et palju taastuvenergia võimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud liitumiste kiiremaks menetlemiseks. Esiteks, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides, seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia ja Elektrilevi omandilise eristamisega. Otsustasime, et taotluste menetlemise tähtaegu tuleb lühendada. Arutame ka seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200kW tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimise lähedale luua taastuvenergialahendusi, mis kataks nende energiavajadusi.

7. Oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes või Põhjamaade piirkonnas on Nord Pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega ehk Estlink 3 projektiga, mis peab valmima aastaks 2030.

8. Vesinik on tulevikuenergeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogia projekti rajamist Eestisse, mis loodetavasti toovad siia nii täiendavaid investeeringuid kui ka tulevikutehnoloogiaid, mis aitavad energiakriisi lahendada.

Allikas: Kaja Kallase ettekanne riigikogus 18. jaanuaril 2022.

«Minu jaoks on oluline, et me ei jätaks seda kriisi kasutamata, vaid viiksime kiiresti ellu lahendused, mis aasta, kahe ja kümne pärast ei lase samal asjal korduda. Jah, väga kiireid lahendusi energeetikas ei ole, aga kui me jätame suure pildi otsused tegemata, oleme varsti tagasi samas kohas,» lausus Kallas ettepanekuid kommenteerides.  

Võimuliit ei saavutanud energiakriisi toetustes eile kokkulepet ja arutelu sel teemal jätkub riigikogu esimehe Jüri Ratase (KE) sõnul ka täna.

Täismahus: peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast 

«Hea riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed!

Kõrged energiahinnad valmistavad tõsist muret meile kõigile. Inimesed on oma arveid saades šokeeritud ja see on täiesti mõistetav.

Iga probleemi lahendus saab aga alguse põhjuste analüüsist. Seega enne, kui hakkame rääkima lahendustest, vaatame suurt pilti, miks me üldse oleme täna siin, kus me oleme.

Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest. Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt – hinnaerinevus võib olla mitmeid kuni kümneid kordi.

Teiseks, vaieldamatult kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasi hinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse. Selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400 protsenti. Ekspertide hinnang on, et kui Venemaa suurendaks gaasitarneid Euroopasse 20 protsenti, siis langeks maagaasi hind umbes poole võrra. Samas me teame, milline on julgeolekuolukord praegu Venemaa ja Ukraina ümber, sellest saame rääkida juba täpsemalt homme.

Kolmandaks, Euroopas on tootmisvõimsusi vähem, kui vaja. Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem, mille tulemusena on süvenenud defitsiit.

Täna peame vaatama, mis aitab meid sellest raskest olukorrast edasi. Minu jaoks on oluline, et me ei jätaks seda kriisi kasutamata, vaid viiksime kiiresti ellu lahendused, mis aasta, kahe ja 10 pärast ei lase samal asjal korduda. Jah, väga kiireid lahendusi energeetikas ei ole, aga kui me jätame suure pildi otsused tegemata, oleme varsti tagasi samas kohas.

Eelmisel neljapäeval arutasime valitsuses elektrituru olukorda ja tuvastasime mitmed kitsaskohad, mille lahendamiseks nüüd edasi töötame.

Esiteks, keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus ministeeriumidele ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik looduskaitselisi ja kõrgusepiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmisseadmeid. See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on teada ette, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku kogukonna nõusolek.

Teiseks, nii nagu kogu maailm, nii maadleb ka Eesti «mitte-minu-tagahoovis» probleemiga ehk siis üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida sel nädalal juba valitsuskabinetis arutame. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi.

Kolmandaks, meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt 7 GW. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud, kalapüüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuuleparke saab rajada, ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada ka merre uusi tuuleparke.

Neljandaks, energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis 2022. aastal.

Viiendaks, tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergia järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada ja kas see on mõistlik. Sellised analüüsid on olnud pikalt ootel. Me otsustasime neid analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul.

Kuuendaks, probleemiks on olnud see, et palju taastuvenergia võimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud liitumiste kiiremaks menetlemiseks. Esiteks, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides, seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia ja Elektrilevi omandilise eristamisega. Otsustasime, et taotluste menetlemise tähtaegu tuleb lühendada. Arutame ka seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200kW tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimise lähedale luua taastuvenergialahendusi, mis kataks nende energiavajadusi.

Seitsmendaks, oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes või Põhjamaade piirkonnas on Nord Pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega ehk Estlink 3 projektiga, mis peab valmima aastaks 2030.

Kaheksandaks, vesinik on tulevikuenergeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogia projekti rajamist Eestisse, mis loodetavasti toovad siia nii täiendavaid investeeringuid kui ka tulevikutehnoloogiaid, mis aitavad energiakriisi lahendada.

Head kuulajad!

See, et me oleme olnud Põhjamaade elektrituru osa, on 2016. aastast kuni 2021. aasta teise pooleni Eesti kodutarbijatele toonud 40 protsenti odavamad elektrihinnad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need madalad hinnad on meie ühiskonna mõnes mõttes uinutanud. Selle kriisi lahendamisel peame vaatama, et me ehmatusest last pesuveega välja ei viskaks.

Selge on ka see, et kõigil ei ole soovi ega ka oskust börsi järgi tarbimist sättida, seetõttu peame rohkem selgitama, millised riskid ja võimalused on nii fikseeritud hinnaga kui ka kõikuva börsipaketiga lepingute valimisel.

Börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks. Seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega. Aga selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda.

Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal ajahetkel välja astuda, mis omakorda ei motiveeri elektrimüüjaid pakkuma odavamaid hindu. Riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi, et tarbijatele muutuksid fikseeritud hinnaga lepingud odavamaks. Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra MW/h kohta. Mida kiiremini riigikogu elektrituruseaduse vastu võtab, seda kiiremini jõuavad soodsamad fikseeritud elektrihinnad inimesteni.

Natuke pikem lahendus on saada Soomega kokkuleppele turu pudelikaelatasu jagamises, mis Lätiga meil juba toimib. Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda ka adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil. Ka see võimaldaks pakkuda fikseeritud hindu madalamal tasemel.

Kui tingimused elektrituruseadusega on loodud, saaksid inimesed järgmise talve elektrihinna šokkide vältimiseks oma hinnad pikemalt stabiliseerida, sest on teada, et see olukord ilmselt ei kao pikalt.

Elektrituru toimimisega on vahetult seotud ka Euroopa süsinikuhinna mehhanism, mis minu hinnangul tuleb üle vaadata. Elu on näidanud, et praegune lahendus ei ole parim ja seda tuleb täiustada. Majandusele on mõistetav ja talutav, kui heitkogustega kauplemise süsteemi hinna muutus oleks planeeritavam ehk lineaarsem, mitte nii nagu praegu, meenutades sõitu ameerika mägedel.

Lugupeetud riigikogu!

Nagu nentisin, on pikalt kehtinud madalad elektrihinnad mõjunud uinutavalt ja vajadus energiat säästa pole olnud nii aktuaalne. Aga endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter. Seetõttu peame vaatama, kuidas saaksime aidata inimestel ennast ise aidata.

Selleks on vaja nii energiasäästu meetmeid kui ka meetmeid oma vajaduste katmiseks mõeldud väiketootmiste rajamiseks. 2022. aastast käivitub enamik Euroopa Liidu taastekavas plaanitud toetusmeetmetest, mida kokku elamute ja korterelamute tarbeks peaks olema üle 110 miljoni. Elamute ja korterelamute tarbeks käivitame lähinädalatel elamumajanduse energiatõhususe meetmed: väikeelamute energiatõhustamise meetme ja korterelamute energiatõhustamise erakorralise meetme. Otsime võimalusi, et neid mahte kiirelt suurendada, sest need mahud on ilmselgelt liiga väikesed võrreldes huviga, mis inimestel tekkinud on. Hetkel on pankadega läbirääkimisel ka elamuinvesteeringute fond, kuid sellest saab täpsemalt rääkida, kui on juba tulemusi.

Lisaks on ka ettevõtete rohepöörde programm kogumahus 220 miljonit eurot.

Head kuulajad!

Need kõik on pikaajalised lahendused, mis aitavad inimestel end kindlustada hinnašokkide vastu tulevikus. Aga me ei saa üle ega ümber sellest, et energia hinnašokk tabanud nii kodu- kui ka äritarbijaid hetkel valusalt. Kuivõrd valitsus nägi seda šokki tulemas, siis töötasime juba oktoobris välja meetmed inimeste ja äritarbijate aitamiseks. Esiteks, jätsime ära eelmise valitsuse poolt seadustatud aktsiisitõusud. Teiseks, alandasime elektri võrgutasu 50 protsenti kõigile tarbijatele. Kolmandaks, alandasime gaasi võrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele. Neljandaks, tegime sihitud meetme, millega hüvitatakse 80 protsenti elektri, kaugkütte ja gaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele.

Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Seda on palju rohkem, kui kõrgetest energiahindadest tulenevad täiendavad tulud riigieelarves. Näiteks energiakandjate käibemaksu on eelmisel aastal üle laekunud 41 miljonit eurot.

Praeguse seisuga on Eesti programm kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas. Meie programmist peaksid saama ühel või teisel moel tuge kõik energiatarbijad. 380 000 leibkonnale maksame tagasi elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusu 80 protsendi ulatuses ja seda seitsme kuu vältel – tagasiulatuvalt 2021. aasta septembri algusest kuni käesoleva aasta märtsi lõpuni.

Nagu te kõik teate, on meil sisuliselt kaks valikut – kas anda kõigile natuke või sihtida suurema toega neid, kes seda tuge rohkem vajavad. Makstes toetust kõigile, on plussiks kiire menetlus, nii nagu elektri ja gaasi võrgutasu puhul seda ka tegime. Kui tahame suuremas mahus aidata neid, kes rohkem tuge vajavad, tähendab see paratamatult rohkem asjaajamist nii taotlejate kui ka menetlejate poolt.

On hakanud levima arvamus, justkui oleks energiatoetuse taotlemine ebatavaline. Vastupidi, inimesed suhtlevad riigiga taotluste kaudu pidevalt: avalduse peab tegema selleks, et saada riigilt maksutagastust, lastetoetusi, kohalikult omavalitsuselt huvihariduse toetust, elatisabi, COVIDi-kriisis taotlesid ettevõtted ka palgatoetust. Loomulikult võiks ideaalses maailmas olla toetuse taotlemine lihtsam, ent praegu on küsimus kiiruses – kõige olulisem on, et inimesed saaksid kiiresti oma taotlusi esitama hakata, saaksid kiiresti toetused kätte ja toetuste väljamaksed ei seisaks mitmeid kuid arendatava IT-lahenduse taga.

Tublimad omavalitsused nagu Tartu on juba üksjagu taotlusi ära menetlenud ja esimestele inimestele toetused väljagi maksnud. Julgustan omavalitsusi tegutsema kiirelt ja oma inimesi aitama. Toetuste kohta rohkem infot saate rahandusministeeriumi kodulehelt.

Me oleme soovinud, et energiahinna tõusu leevendusmeede aitaks väga paljusid Eestimaa inimesi. Anname sellele toetusmeetmele ka võimaluse ja aega tööle hakata. Tahan siiski rõhutada seda, et kui selgub, et sellest pole piisavalt abi inimesed, kes tuge vajavad, jäävad meetmest välja, oleme valmis tegema täiendusi või muudatusi. Luban, et reageerime kiiresti, nagu oleme seda teinud ka seni. Ja nagu eelnevalt öeldud, see meede kehtib tagasiulatuvalt septembrist märtsini.

Lugupeetud riigikogu!

Kõik need tegevused ja meetmed, mis ma olen teile loetlenud, oleme koos hea koalitsioonipartneriga juba energiakriisi lahendamiseks otsustanud. Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa. Seetõttu töötame edasi, selleks et pakkuda leevendust neile, kes eelmiste meetmete alt on veel välja jäänud.

Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid, seetõttu peame vältima likviidsuse puudusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduse meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ning kava taasavada erakorraline käibekapitalilaen.

Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist. Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime koalitsioonis ühisosa.

Ma tänan siinkohal Keskerakonda selle eest, et oleme viimase aasta jooksul suutnud langetada palju kriise lahendavaid otsuseid. Kõik ministrid laua taga on kaasa mõelnud ja oma lahendusi pakkunud. See annab mulle optimismi ka praeguse olukorra suhtes.

Me teame, et lahendused sünnivad läbi arutelude, erinevaid fakte ning argumente kaaludes ja ühise kokkuleppe nimel sisuliselt pingutades. Lahenduste leidmise teeb keerulisemaks, kui poliitikute meediaesinemised muutuvad tähtsamaks kui sisuline töö läbirääkimiste laua taga. Sellised on alati kehtinud koalitsioonivalitsuse mängureeglid ning neist kinni pidades on enamasti leitud lahendused Eesti inimeste muredele. Me teame varasemast, kuidas üksmeelt leida, ja vajame seda üksmeelt ka praegu.

Head rahvaesindajad!

Kogu Euroopa ja arvestatav osa maailmast on sügisest saati jälginud šoki ja uskumatusega, mida teevad energiahinnad. See šokk ja ehmatus on saanud ka paljude Eestimaa inimeste ja ettevõtjate arvetel jahmatavaks reaalsuseks. Seda jahmatavamaks, et vaid vähesed oskasid sellist hinnatõusu pikalt ette näha.

Ma kinnitan teile, et valitsus ei jäta Eesti inimesi selle vapustusega üksi. Keegi ei pea valutama südant ega kaotama und energiaarvete pärast. Riik tuleb oma inimestele appi. Nii praegu kui ka pikemas plaanis. Meie inimeste ja ettevõtjate mure on riigi mure.

Samal ajal seisame pikaajaliste lahenduste eest, et vähendada hinnašokke, tagada kõikide Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ning hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.

30 iseseisvuse taastamise järgse aasta jooksul on Eesti tulnud välja kindlasti raskematest olukordadest kui see energiakriis, millega täna silmitsi seisame. Olgu nendeks Vene vägede väljaviimine, ELi ja NATOga liitumine piiratud ajaaknas või kahekohaline majanduslangus ülemaailmses finantskriisis. Kõigist nendest raskustest aitas meid üle ühiselt ja järjekindlalt ning poliitilisi vastasseise ületades lahenduse poole liikumine.

Praeguse olukorra unikaalsus seisneb selles, et meil on omavahel põimunud nii energia- kui ka julgeolekukriis, mis kulmineeruvad kaheaastase kurnava tervisekriisi ajal. Aga me tuleme ka sellest kitsikusest välja. Nagu varemgi, üheskoos, lõppeesmärki silmas pidades.

Meie valitsus on valmis arutama kõiki lahendusi, et leida ühisosa, mis meid edasi aitab. Olen veendunud, et aastate pärast tänasele tagasi vaadates saame öelda, et ka sellest kriisist väljus Eesti tugevamana, iseseisvamana ja jätkusuutlikumana. Aitäh!»

Märksõnad
Tagasi üles