Tervise lühiuudised

Geenivariant kaitseb koroona eest. Foto: Shutterstock

Viirus tõstab hulgiskleroosi tekkeriski

Harvardi T.H. Chani rahvatervise kooli teadurid on teatanud esimestest kindlatest tõenditest, mis kinnitavad, et hulgiskleroos ehk Sclerosis multi­plex võib olla peamiselt põhjustatud Epstein-Barri viiruse (EBV) infektsioonist. Jälgides enam kui 10 miljonit USA sõjaväelast 20 aasta jooksul, leiti, et EBV-nakkus suurendab hulgiskleroosi haigestumise riski 32 korda. Uuringus keskenduti 801 sõdurile, kellel diagnoositi hulgiskleroos. Keskmine aeg Epstein-Barri viirusega nakatumisest hulgiskleroosi tekkeni oli 7,5 aastat. Teadurid rõhutavad, et leiud ei tähenda, nagu oleks EBV-infektsioon haiguse ainus põhjus. Tõenäoliselt peab osa inimestest olema haigusele vastuvõtlik mitmete geneetiliste ja/või keskkonnategurite tõttu ja viirusnakkus annab otsustava tõuke. Science/PM

Geenivariant kaitseb koroona eest

Rahvusvaheline uuring tuvastas geenivariandi, mis kaitseb raskekujulise Covid-19 eest. Teadlaste sõnul määrab kaitsev geenivariant (rs10774671-G) geeni OAS1 kodeeritud valgu pikkuse. Varasemad uuringud on näidanud, et valgu pikem variant on Covid-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 lagundamisel tõhusam. Nature Genetics/PM

Kerge Covid-19 võib mõjutada liikuvust

Dalhousie ja teiste Kanada ülikoolide uue uuringu järgi on üle 50-aastastel kerge või mõõduka Covid-19 korral liikuvuse ja füüsiliste funktsioonide halvenemise oht suurem isegi siis, kui nad ei vajanud haiglaravi. Teadlased küsitlesid enam kui 24 000 üle 50-aastast inimest kogu Kanadas, et teha Covid-19 diagnoosi järel kindlaks haiguse mõju nende liikuvusele. Covid-19t põdenud uuritavatel oli liikuvuse ja füüsilise funktsiooni halvenemise tõenäosus peaaegu kaks korda suurem kui seda mitte põdenutel, kuigi enamikul olid sümptomid kerged või mõõdukad. JAMA Network Open/PM

14 aastat inimesi teeninud patsiendiportaal (digilugu.ee) saab uue kasutajasõbraliku kuue järgmise aasta augustiks.

3 nõuannet suitsetamise maha jätmiseks

• Suitsetamine tuleb muuta endale võimalikult ebamugavaks: viivita enne sigareti süütamist; ära suitseta autos, kodus ega ka tänaval; minimeerimaks suitsetamise võimalusi, muuda oma igapäevaharjumusi; kasuta toidupoes vaid iseteeninduskassat, kust ei saa suitsu osta; otsi suitsetamise asendamiseks rahustavaid ja lõdvestavaid tegevusi – olgu selleks siis muusika kuulamine, massaaž, trenn vms. Kindlasti on toeks ka mitmesugused äpid, mis innustavad ja aitavad suitsetamisest loobumisele kaasa.
• Pöördu tubakast loobumise nõustaja poole.
• Proovi nikotiinasendusravi, mille põhimõte seisneb selles, et plaastritest ja nätsudest imenduv nikotiini tase organismis on madalam kui see, mis tekib suitsetamisel. See aitabki leevendada suitsetamisest loobumisel tekkida võivaid ärajäämanähte ja suitsetamistungi.

Karmen Privoi, proviisor