Nakkusohtlike täisealiste hulk on kuuga kasvanud ligi neli korda
11.–24. jaanuaril toimunud seireuuringu etapi vältel testiti juhuvalimi alusel 2352 täisealist inimest. Neist 3,3% ehk keskmiselt iga 31. sai positiivse testitulemuse.
Nakatunutest kaks kolmandikku (keskmiselt 2,1% testitutest) olid ikka veel nakkusohtlikud. Seda on ligi neli korda rohkem kui detsembris. Kolmandik neist, kes said seekord positiivse proovivastuse, oli haiguse äsja läbi põdenud ega põhjustanud teistele nakkusohtu. Nende testitulemus loeti jääkpositiivseks.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegu enim nakatunuid nooremas vanuserühmas (18–39-aastased), kus on haigestunud hinnanguliselt iga 23. inimene. Vanemate kui 65-aastaste seas on nakatunuid poole vähem.
Tõhustusdoos on kindlaim viis nakatumist ennetada
Seekordse etapi käigus ilmnes, et haigustunnusteta nakatunute osakaal on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. See loob Kalda sõnul soodsad tingimused viiruse jätkuvaks levikuks, sest nakkust kantakse edasi enese teadmata.
«Viiruse leviku pidurdamiseks on kindlaim viis vaktsiini tõhustusdoos. Näeme tulemustest, et nakatutakse korduvalt ja ka pärast lõpetatud vaktsineerimiskuuri. Kui kahe doosiga vaktsineeritud täisealiste seas on nakatunud hinnanguliselt iga kaheksateistkümnes, siis tõhustusdoosi saanute hulgas iga neljakümnes. Tõhustusdoos vähendab nakkusohtu enam kui kaks korda,» ütles Kalda.
Viiruse hoogsale levikule vaatamata on antikehadega inimeste osakaal suurenenud viimase kuuga vaid protsendi võrra, jõudes täisealises elanikkonnas 83% lähedale. Kalda näeb siin põhjusena tõsiasja, et viimasel ajal on tehtud küll rohkelt kolmandaid vaktsiinisüste, kuid esmakordsete vaktsineerimiste arv on jäänud üsna tagasihoidlikuks.
«Tõsiasi, et vanemaealiste vanuserühma hõlmatus antikehadega on siiski 90% juures ning nende hulgas on ka nakatumine kõige väiksem, lubab loota, et ehk õnnestub haiglate ülekoormuse riski leevendada,» ütles ta.
Riskikäitumine on muutumatu
Viimase kuu jooksul on kasvanud ka nakatunutega lähikontaktis olnute osakaal. Kui detsembris oli lähikontakt olnud hinnanguliselt igal 17. täisealisel, siis seekord igal 13-ndal. Seejuures ei muuda ligi 70 protsenti lähikontaktsetest kokkupuute järel oma käitumises midagi. See on sarnane eelmise kuu tulemustega.
Kalda sõnul viitavad nii praegune viiruse levimus, suur haigustunnusteta nakatunute osakaal, inimeste riskikäitumine kui ka teiste Euroopa riikide viiruseolukord sellele, et seekordne koroonalaine pole veel oma tippu saavutanud.
Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Uuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on selle tugev külg suur juhuvalim. «Uuringus leitakse üles ka ilma haigustunnusteta nakatunud, kes võivad enese teadmata nakkust edasi kanda. Sellised andmed on vajalikud nii õigete meetmete valikuks kui ka haiguse kulu prognoosimiseks,» selgitas Jürisson.