/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/26/14329788t1hef74.jpg)
- Koolides on mask range soovitus
- Kiirtestide tarne koolidesse algab järgmise nädala lõpus
- Ministeerium: distantsõpet peab rakendama vajaduspõhiselt
Tallinna koolijuhid on hädas üha suurema nakatumisega õpetajate hulgas, ometi otsustas pealinna linnavõim, et koole tsentraalselt koduõppele siiski ei saadeta.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi (KE) sõnul on olukord muret tekitav ja keeruline. «Kui vaadata numbritele otsa, siis alates laste koolivaheajalt naasmisest on nakatunute arv märgatavalt tõusnud ja seda nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Ja just see viimane valmistab kõige rohkem probleeme koolijuhtidele, sest kui nakatunud õpetajaid on juba üheksa või kümme, siis on küsimus, kuidas neid asendada,» rääkis Belobrovtsev.
/nginx/o/2022/01/26/14329789t1h616c.jpg)
Tema andmetel on viimastel nädalatel paljud koolid kehtestanud osalise distantsõppe. «Kui veel novembris rääkisime sellest, et viirusega nakatumine on kõrgem teatud vanuserühmades, siis nüüd on põhimõtteliselt kõik vanusegrupid punases,» ütles abilinnapea.
Möödunud nädalal oli nakatunud õpilasi üle 1700 ja õpetajaid üle 170. Sel nädalal on nakatunud õpetajate arv kasvanud juba üle 200 ja ka õpilaste puhul on näha, et nädala lõpus on nakatunud rohkem kui nädal varem.
«Teisipäevasel kohtumisel koolijuhtidega otsustasime, et koolid saavad ise valida tegutsemissuuna ehk tsentraalselt distantsõpet kehtestama ei hakka,» ütles Belobrovtsev.
Otsustasime, et koolid saavad ise valida tegutsemissuuna ehk tsentraalselt distantsõpet kehtestama ei hakka.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Ta lisas, et kui eelmine kord otsustas linnavõim koolid korraga koduõppele saata, siis tuli sellele valitsuse poolt palju kriitikat, kuigi linnavõimu enda hinnangul oli see otsus edukas. «Seekord me seda siis ei tee ja selleks oleks ka juba liiga hilja.»
Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik kinnitas Postimehele, et ministeeriumi lähenemine distantsõppe küsimuses ei ole muutunud. Tema sõnul on alati olnud mõistetav, et nakkusahelate katkestamiseks on lühiajaliselt vaja teatud klassid või kool viia distantsõppele, mida praktikas on ka tehtud. «Kuid neid koole ja kooliastmeid, kus ei ole viirus sees, ei ole tarvidust ennetavalt distantsõppele saata. Distantsõpet rakendatakse vajaduspõhiselt, sõltuvalt viiruse leviku olukorrast konkreetses koolis või piirkonnas ning lähtudes terviseameti seisukohast,» vastas Sannik küsimusele, millal tasuks koole distantsõppele saata.
«Distantsõpet käsitlevad uuringud on näidanud, et sellel on nii õpilaste vaimsele kui füüsilisele tervisele märgatav mõju ning kui vähegi võimalik, tuleb õpilastele pakkuda kontaktõpet,» meenutas ministeeriumi kriisijuht koolijuhtidele.
Kiirtestide tarne algab järgmisel nädalal
Belobrovtsevi kinnitusel saab positiivse uudisena esile tuua, et haridus- ja teadusministeerium leidis võimaluse eraldada koolidele veebruari alguseks täiendavalt kiirteste, mis annab koolidele võimaluse jätkata ministeeriumi enda suunist korraldada kaks korda nädalas koolides testimist.
Ministeerium on saanud tagasiside kiirtestide varude kohta koolides – neid on alles väga ebaühtlaselt, sõltuvalt valitud testimisstrateegiast.
Esmaspäeval kirjutas Postimees, et kiirtestid on koolides otsa lõppemas ning seetõttu on ministeerium ostmas miljon testi 3 555 000 euro eest. Samal päeval alustati ka koolide küsitlusega, selgitamaks välja kuidas nad testivad ning kus on testidest puudus. Eile õhtul vastas Sannik Postimehele, et ministeerium on saanud tagasiside kiirtestide varude kohta – neid on alles väga ebaühtlaselt, sõltuvalt valitud testimisstrateegiast. «On koole, kus testid on otsas ja neid õppeasutusi, kus jätkub teste kevadeni,» kirjeldas Sannik. Andmete põhjal jagatakse koolidele laiali ligi miljon testi ning nende tarne algab järgmise nädala teises pooles.
Range soovitus: mask ette
Sanniku sõnul peaksid koolid ennetavaid meetmeid ka kasutama, nagu näiteks kiirtestimine, maski kandmine ja hajutatus ning seda nii nakkuse laialdase kui ka väiksema levikuga kohtades. «Maskide kandmist ja hajutatust oleme õppeasutustele pidevalt soovitanud. Maskide kandmine on rangelt soovituslik nii õpetajatel kui õpilastel ja kindlasti neid ruumides, kus puutuvad kokku erinevate klasside lapsed,» toonitas Sannik ja tõi näiteks vahetunnid või garderoobid.
Terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristian Sirp ka kinnitas Sanniku sõnu: «kindlasti maskikandmise võimalus on pigem range soovitus, kui see, et mitte seda kanda. See aitab kindlasti kaasa viiruse leviku suuremaks vältimiseks kaasa.»
Hajutamise puhul nentis Sirp, et see kõik on sõltuv erinevatest teguritest: koolimaja suurus, kui suur on koolipere ning kui aktiivne on tegevus. «Ma julgen oletada, et hajutatus ei taga seda, et saaks koolitööd jätkata samal viisil nagu ta enne oli,» möönis Sirp. «Kogu viirusetõrje loogika on selles, et tuleb mitut asja paralleelselt teha. Samal ajal on meie eesmärk hoida koole avatuna ning seal tihtipeale ei ole reeglid nii rangelt jõustatud vaid soovitusliku iseloomuga,» rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE). «Mulle tundub, et koolipere teadlikkus on viiruse kriisiajal aina kasvanud.»