Oravad pidurdavad koroonapiirangute leevendamist (20)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
27. jaanuar 2022, 21:10
/nginx/o/2022/01/27/14332013t1h1804.jpg)
Peaaegu kõik poliitilised jõud leiavad, et ühiskond peab saama vabamalt hingata, ent millal tõkked kaotada ja kas teha seda ühekorraga või jupikaupa, selgub loodetavasti tuleval nädalal.
«Piirangute mõju väheneb iga järgmise päevaga, sest inimesed on väsinud reeglitest kinni pidamast,» teatas Erakonna Eesti 200 esimees Kristiina Kallas. Tema sõnul võib piiranguid küll hoida, aga need ei toimi ja sellest saadakse aru. «Lisandub ebaõigluse tunne, puhtpsühholoogiliselt hakkavad piirangud ühel hetkel eesmärgile vastu töötama, tekitavad vastumeelsust ja viha.»
Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Henn Põlluaasa arvates on praegused piirangud samuti oma aja ära elanud. «Sain eile (26.01) kokku tuttavaga, kes on kolm korda vaktsineeritud ja kolm korda koroonat põdenud. Vaktsiin ei kaitsnud teda nakatumise eest, sest omikroniga nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed.»
Koroonapass ei aita vaktsineeritusele kaasa
Riigikogu Isamaa fraktsiooni aseesimehe Priit Sibula sõnul püüti omal ajal väita, et koroonapass aitab kaasa vaktsineerimise kasvule. «Näeme juba tükk aega, et nii see pole.» Mullu detsembri algusest alates on nädalas esimese doosiga vaktsineeritute arv kõikunud 2600 ja 3900 vahel, kuigi vaktsineerimata on veel paarsada tuhat inimest.
Samas on Sibula sõnul haiglate koormus praegu mitu korda väiksem kui delta laines, kus nakatumine oli samal ajal tagasihoidlikum. «Koroonapass pole aga meditsiiniline, vaid korralduslik meede ja ausalt öeldes ei saa ma aru, miks seda ei kaotata,» märkis Sibul. «Inimeste üks põhiõigusi on vaba liikumine ja teadusnõukoja mõlemad juhid on kinnitanud, et passi pole vaja, siiski valitsus mingit muudatust aga ei tee.»
Postimehe küsimusele, kas piirangud praeguses olukorras ka õiguslikult peavad, vastas justiitsminister Maris Lauri (RE): «Seda teemat arutame järgmisel nädalal valitsuses ja enne seda me midagi ei kommenteeri.» Kõik lahendused, mida kriisis tehakse, vajavad ministri kinnitusel pidevalt jälgimist, seda on alati tehtud ja sama võib öelda ka sel nädalal otsustatu kohta.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Kaja Kallas (RE), et teadusnõukoda sai ülesande tulla lahendustega välja teisipäevaks.
/nginx/o/2022/01/27/14332014t1hc2f0.jpg)
Ent peaministri partei koalitsioonipartner Keskerakond veab juba mitu päeva kampaaniat, et koroonapassid jääksid ja kiirtestid naaseksid nende kõrvale. «See vaimne pinge, mis on läinud perekondade ja sõprade vahele, tuleb ära lõpetada,» märkis parteijuht Jüri Ratas eile saates «Otse Postimehest». Ka vaktsineerimata inimesed peavad saama tulla igapäevaellu tagasi ja neid on Ratase sõnul 30–35 protsenti elanikkonnast.
«Kuigi veel kaks nädalat varem ei toetanud Keskerakond meie ettepanekut võrdsustada kiirtestid koroonapassiga, on nad nüüd meelt muutnud,» lausus Põlluaas. «Suur pidur on praegu Reformierakond, aga eks paistab, millal nad otsustavad lõpuks alla anda.»
«Viirus on muutunud, levib massiliselt ja nüüd on aeg tegutseda teisiti,» arvab ka sotside ridadesse kuuluv Võru linnapea Anti Allas, kes lähtub põhimõttest, et kui kokku on tulemas suurem seltskond, palub ta kõigil enne kiirtestid ära teha. «See annab suurema kindluse, et ühiskond toimiks,» sõnab linnapea.
«Kiirtesti soovitus oma terviseotsuste tegemisel on absoluutselt adekvaatne,» kinnitab endine terviseameti kriisijuht, õiguskantsleri nõunikuna ametis olev Martin Kadai. «Ent kui on haigustunnused, tuleb jääda koju ka siis, kui testi tulemus on negatiivne.» Kadai arvates on vältimatu Soomega sama teed minek, sest Eestis ei saa pidada haiguspolitseid, kes käib ringi ja mõõdab inimestel kehatemperatuuri.
Soovitus või kohustus
Ent oluline vahe on Kadai sõnul selles, kas kehtestada kiirtest soovituse või kohustusena. «Kui igale kinoseansilegi pääseks vaid kiirtestiga, oleks ressursikulu ebamõistlik,» arvab ta.
«Kiirtestid maksavad inimesed ise kinni ja koroonapassiga ei peaks kiirtesti tegema,» paneb Ratas lauale oma variandi. Kristina Kallase arvates ei peaks uus koroonastrateegia lähtuma mitte niivõrd viiruse leviku piiramisest, kuivõrd riskirühmade kaitsmisest ja Covidi ravimisest.
Kadai ootab kriisijuhtidelt plaani, kuidas piirangutest etapiliselt väljuda. «PCR-testimine on praegu kõige karjuvam koht, kus asi kasvab üle pea.» Haiglates aitab see nakkust ohjeldada, ent hooajalise viirushaiguse kodust ravi labori kinnitus ei muuda, sest Covidi-vastane ravi praegu puudub. Samuti tekitab see lisatööd perearstidele.
Nii suurte nakatumisarvude ajal nagu nüüd ei jõua PCR-testiga lähikontaktseid määrata ja seda poleks ka vaja. «Inimene võib olla juba kaks päeva nakkuslik, enne kui tal haigustunnused tekivad, siis läheb veel kolm-neli päeva, enne kui testi tulemus selgub. Selle ajaga on juba hilja hakata nakkusahelaid välja selgitama,» märgib Kadai.
Koroonapiirangud kaotanud riigid
- Taani kaotab viimased koroonapiirangud 1. veebruaril, kuigi kolmapäeval registreeriti riigis 46 000 uut koroonaviiruse juhtu.
- Ühendkuningriigis tühistati suurem osa piiranguist neljapäeval: enam ei pea siseruumides maski kandma, kodus töötama ega avalikesse kohtadesse, nagu ööklubid, sisenemiseks vaktsineerimistõendit näitama.
- Läinud reedel loobusid Helsingi ja Uusimaa piirkonnad isolatsiooni nõudest: koroonaviirusega nakatunud inimesed peavad järgima kodus tavapärast haiguspuhkuse kava.
- Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul näitas omikroni tüve tõttu lennuliikluse peatamine, et reisimise piirangud osutusid ebatõhusateks. Riike kutsutakse üles mitte nõudma vaktsineerimistõendeid kui ainsat reisijate riiki sisenemise võimalust.
- Läinud nädalal nakatus maailmas koroonaviirusega üle 18 miljoni inimese.