Riigikogus esimese lugemise läbinud rikkumisest ­teavitaja kaitse ehk nii-öelda loku­lööja (tuntud ka kui vilepuhuja – toim) seadus, millega venitamise eest alustas Euroopa Komisjon Eesti ­suhtes rikkumis­menetlust, tõotab ­tekitada parlamendierakondade vahel abielu­referendumi mastaabiga konflikti.

Idee järgi peaksid kõik avalikud asutused ja vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma oma töötajate jaoks asutusesisese teavituskanali, aga seaduse taga seisab vaid Reformierakond.

Vabariigi valitsus lõi rikkumisest teavitaja kaitse seaduse, et võtta üle Euroopa Liidu samanimeline direktiiv. Eesmärk on lihtne: võimaldada õiguslik kaitse kõigile, kes teatavad ebaseaduslikust tegevusest või tegevusetusest, et tõhusamalt ja kiirelt tagada õiguskord ja avalike huvide kaitsmine.

Ehk kui näiteks ehitusettevõtte töötaja annab teada, et objektil ei järgita ohutusnõudeid, ei tohi tööandja teda hiljem lahti lasta või kuidagi survestada.

Muu hulgas peab uus seadus rikkumiseks ka tegevust või tegematajätmist, mis juriidiliselt pole õigusrikkumine, kuid on vastuolus seaduse eesmärgiga, juhtudel, kui seaduses pole kõike kirjas.

Teavitamine on võimalik kolme kanali kaudu. Esimene on asutusesisene – selle peavad endale looma kõik riigiasutused ning 50 töötajaga omavalitsusüksuse ametiasutused ja ettevõtted. Teine, asutuseväline, võib olla näiteks kuriteo korral politsei või keskkonnarikkumise korral keskkonnaamet. Rikkumisest teavitamine oleks konfidentsiaalne.

Kommentaarid (18)
Copy