Eesti ja Soome vahel käis ebaseaduslik jäätmevedu
/nginx/o/2022/01/31/14337843t1h0b87.jpg)
Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Koostöös Soome Keskkriminaalpolitseiga uurib Eesti Keskkonnaamet ebaseaduslikku jäätmevedu kahe riigi vahel. Samal ajal viiakse läbi menetlusi Soomes ja Eestis.
Eestis on kriminaalmenetluse fookuses jäätmevedu aastatel 2019 ja 2020, mil kahtlustuste järgi veeti Eesti ja Soome vahel ilma nõutavate teatamis- ja saatedokumentideta 40 koormat, milles oli üle 1000 tonni vanaõli ja naftajäätmeid.
Veel vahendati kahtlustuste järgi Eestisse 2019. aastal ehitus- ja lammutusjäätmete loa alusel 70 koormat ehk ligemale 1700 tonni jäätmete mehhaanilise töötlemise jääke, mille veoks vastav luba puudus. Soomes töödeldud jäätmed toodi Eestisse edasiseks käitlemiseks ning kahtlustuste järgi teadsid nii jäätmeid vahendava kui ka neid Eestis vastu võtva ettevõtte esindajad, et jäätmete veoks ja vastuvõtmiseks vajalik luba puudus.
Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul tegutsesid uurimisega kogutud andmetel erinevate ettevõtete praegused ja endised juhatused liikmed teadlikult ja kooskõlastatult eesmärgiga hoida kokku jäätmeveost tekkivaid kulutusi. Jäätmekäitlusloata Eesti ettevõttele töötlemisjääke üle andes võidi säästa üle 100 000 euro. Hüva sõnul on sellest summast veelgi olulisem oht, mida keelatud jäätmete mittenõuetekohase käitlemisega tekitakse keskkonnale.
Keskkonnaameti uurimisosakonna juht Rocco Ots rõhutas, et ebaseaduslik jäätmevedu ohustab nii looduskeskkonda kui ka inimeste tervist. «Naftasaaduseid sisaldavad jäätmed on vale käitlemise ja ebasobiva tehnoloogia korral otsene keskkonnarisk. Ka peeneks purustatud teadmata päritoluga jäätmeid pole võimalik tagantjärgi sortida ega veenduda, et need ei sisalda ohtlikke aineid. Selle pärast on jäätmete käitlemiseks ja veoks seatud kindlad nõuded ning nende rikkumisel võivad olla tõsised tagajärjed,» selgitas Ots.
Kriminaalmenetlust viib läbi Eesti-Soome ühine uurimisrühm. «Uurime piiriülest kuritegu, kus on tarvis koguda tõendeid mõlemas riigis ja teha tihedat koostööd. Ühine uurimisrühm võimaldab kahe riigi uurimisasutustel vahetada kiiremini ja lihtsustatud korras infot. Vastavalt kokkuleppele uurib kumbki riik oma kodanike toimepandud kuritegusid,» lisas prokurör.