Eelmisel aastal kasvas eralennuvahenditega juhtunud õnnetuste arv
Eestis toimub kõige enam ohtlikke õnnetusi merel, eralennunduses on õnnetuste arv kasvanud. Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) sai 2021. aastal merenduse, lennunduse ja raudtee valdkonnas teated ligi 70 õnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta.
«Nii merel, õhus kui raudteel paraneb ohutus aasta-aastalt, kuid siiski kaasneb tehnika arengu ja näiteks eralennunduse kasvuga uusi riske,» rääkis ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas. «Kõige enam toimub õnnetusi merel, seal liigub ka rohkem liiklusvahendeid kui õhus ja raudteel. OJK näeb suurt kasvu väike- ja eralennunduses toimunud õnnetuste statistikas, mis on murettekitav. Üheks põhjuseks on lendamine ülevaatust mitteläbinud ja registreerimata lennuvahenditega. 2021. aastal viidi ohutusjuurdlus läbi kuue õnnetusjuhtumi puhul. Ühtlasi julgustame erapiloote kasutama rohkem pardakaameraid, näiteks mullu kopteriga R44 toimunud õnnetuse põhjuste väljaselgitamine ei oleks ilma pardakaamera salvestuseta võimalik olnud.»
«Kui tuua mõned näited, siis aprillis toimus lennuõnnetus iseehitatud motodeltaplaaniga, kus õnnetuses sai tõsiselt vigastada üks inimene, mille põhjuseks oli piloodi otsus sooritada manööver selleks ebasobivas kohas,» sõnas Rene Arikas. «Septembris toimus lennuõnnetus motodeltaplaaniga Aeros, kus õnnetuses sai vigastada üks inimene, mille põhjustas piloodi poolt tiiva viimine liiga suurele kohtumisnurgale. Oktoobris toimus lennuõnnetus kopteriga R44, kus õnnetuse põhjuseks oli piloodi tähelepanu hajumine õhkutõusu hetkel. Õnnetuses sai piloot kergemaid, õhusõiduk tugevaid vigastusi.»
«Raudteevaldkonnas 2021. aastal raskeid õnnetusjuhtumeid ei toimunud. Tooni andsid mitmed kergemad juhtumid, sealhulgas rööbastelt mahasõidud, sõidukiga rongile ettesõidud jms. Kokku sai OJK teate 9 õnnetusjuhtumi ja 5 vahejuhtumi kohta,» selgitas Rene Arikas. «Iga teadustatud juhtum leiab OJKs täielikku tähelepanu. OJK kõigi õnnetusjuhtumite kohta kogutakse täiendavat materjali. Selle alusel toimub asjaolude esialgne hindamine, mis tavaliselt piirdub kuuga, kuid võib aega võtta ka paar kuud. Esialgse hindamise käigus käsitletakse juhtumit raudteeohutuse seisukohalt. Hinnatakse juhtumi toimumise riske ja nende raudtee-ettevõttepoolseid maandamise võimalusi. Sõltuvalt asjaoludest ja juhtumi eripärast tutvutakse dokumentatsiooni ja ettevõtte töörutiiniga.»
«OJK ei vastuta õnnetus- ja vahejuhtumite statistika eest, selle koostab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet,» märkis Rene Arikas. «Ohutusjuurdluse Keskuse raudteeõnnetuste uurijal on tihe kontakt raudtee-ettevõtetega, kes teatavad kohustuslikus korras peale õnnetuse või intsidendi toimumist sellest koheselt, kui esialgne teave juhtumi olemuse kohta on selgunud. Need raudtee-ettevõtted, kes seni ei ole OJK-d juhtumitest teavitanud, peaksid oma tegevust korrigeerima. Ohutusjuurdluse Keskus uurib tõsiseid õnnetusjuhtumeid.»
«Merenduse valdkonnas oli ohutusjuurdluse keskuse 2021. aasta tegevuse põhirõhk parvlaeva Estonia vraki esialgsel hindamisel, mida viiakse läbi koostöös Rootsi ja Soome kolleegidega. Laevadega möödunud aastal Eestis võrreldes varasemaga palju raskeid õnnetusi ei olnud, kuid paraku hukkus laevas juhtunud õnnetuses üks inimene ja vigastada sai kaks,» rääkis Rene Arikas. «OJK viis 2021. aastal läbi 12 juhtumi esialgse hindamise ja algatas ohutusjuurdluse 7 kohta.»
«Tõsiseim juhtum leidis aset 13. oktoobril, mil külmutuslaeva Baltic Pearl pardal toimus väga raske laevaõnnetus, milles hukkus üks ja viga sai üks inimene, ohutusjuurdlust juhib laeva lipuriik Bahama. 23. märtsil toimus vedurlaeval Atlas õnnetus, mille käigus üks laevapereliige sai raske tervisekahjustuse. Raske õnnetus toimus parvlaevaga Tõll 21. juulil, kui laev sõitis Kuivastus vastu sadamakaid, kuid ükski inimene õnneks vigastada ei saanud. Ohtlik juhtum leidis aset 18. detsembril, kus laeva STK-1007 sillas ei peetud nõuetekohast vahti. Raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlus algatati parvlaeva Megastar peajõuseadme seiskumise juhtumi kohta 17. detsembril. Seegi juhtum möödus õnneks kahjudeta, vaid liinireis jäi pooleli ja laev sai ööpäevase remondi järel taas korda. Muret teeb reisilaevadega aset leidnud juhtumite arvu kasv. Samuti on sagenenud riigi omandis olevate laevadega aset leidvate juhtumite toimumine. Kahe riigi omandis oleva laevaga toimunud juhtumi osas on ohutusjuurdlus veel pooleli, rääkis Rene Arikas.