Koolijuht ei saa ikka keelt selgeks: riik trahvib, linn premeerib

Postimees küsis ka Sergei Garanžalt, kuidas keeleõpingud lähevad, kuid vastust ei õnnestunud saada ei eesti ega vene keeles. Foto: Ilmar Saabas/Ekspress Meedia/Scanpix

Tallinna Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža on aastakümneid koolijuhtidele kehtestatud keelenõudele vilistanud. Keeleamet trahvib teda pea igal aastal, linn aga määrab hoopis kopsakaid preemiaid.

Esimesse suuremasse skandaali sattus Garanža 2014. aastal, kui selgus, et kooli klassifotosid tehakse Sirbi ja Vasara taustal, mis oli teatavasti Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sümboolika.

«Nagu ma rääkisin, see on Venemaa ja Eesti ajalugu. On see hea või halb, aga see on ajalugu,» kõneles Tallinna Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža toona «Aktuaalsele kaamerale» vene keeles. Eesti keeles rääkimast mees keeldus.

Üleüldse pole Garanža nõustunud kunagi ühegi ajakirjanikuga eesti keeles vestlema, kuigi seda on temalt palutud. Postimehele ütles Garanža 2017. aastal, et võiks seda küll teha, ent ei näe põhjust, kuna Postimees pole keeleinspektsioon.

«Kui keeleinspektorid tulevad mu keeleoskust kontrollima, küll ma siis räägin nendega ja tõestan, et oskan vajalikul määral eesti keelt,» ütles Garanža siis. Peagi järgnenud keeletestis kukkus ta aga läbi.

Keeleoskus on loomulikult iga inimese isiklik asi ning sellest poleks põhjust kirjutada, kui Eesti seaduste järgi poleks koolijuhtidele kehtestatud nõuet teatud tasemel keelt osata. Nimelt nõuab seadus, et koolidirektor oskaks eesti keelt C1- ehk kõrgtasemel. Garanžat korduvalt kontrollinud keeleametnike hinnangul jääb aga tema keeleoskus kuhugi A2-taseme kanti, mida loetakse algtasemeks. Küllap seetõttu ta eesti keeles rääkida ei soovigi.