Uuring: kõige vähem on Covid-19 mõjutanud eestlaste elukvaliteeti (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
3. veebruar 2022, 08:00
/nginx/o/2022/01/04/14293299t1h6a9b.jpg)
EY uuringust Connected Citizens selgus, et võrreldes pandeemiaeelse ajaga on Eesti inimeste rahulolu elukvaliteediga langenud 73 protsendilt 65 protsendini.
Kõige suurem langus on Baltimaades toimunud madalama sissetulekuga inimeste hulgas – 61-lt 49 protsendini. Kui varem oli Balti riikides eluga rahul 73 protsenti inimestest, siis praegu on see protsent 62. Läti puhul on langus olnud 73-lt 60 protsendini ning Leedus 71-lt 61 protsendini.
«Eesti näitajad on paremad, võrreldes Lääne-Euroopa mitmete riikide elanike hinnanguga oma elukvaliteedile, näiteks Sakamaal langes pandeemia tõttu elukvaliteedile antud hinnang 71-lt 58 protsendini ja Prantsusmaal 65-lt 53 protsendini,» ütles EY Eesti konsultatsiooniteenuste valdkonna juht Siim Aben.
Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides vähenes elukvaliteedi hinnang võrreldes pandeemiaeelse ajaga veelgi enam – vastavalt 17 ja 16 protsenti. Jaapanis on olukord eriti halb: enne pandeemiat oli oma elukvaliteediga väga või üsna rahul ainult 41 protsenti rahvastikust ja pärast pandeemiat kõigest 22 protsenti.
«Eesti 8-protsendipunktilist langust võib tõenäoliselt vaadata positiivse tulemusena, arvestades pandeemia ulatust, kestust ja tõsidust. See näitab, et valitsuse, ettevõtete ja inimeste endi jõupingutused kriisiga hakkama saamisel on pikas vaates vilja kandnud, hoolimata asjaolust, et oleme avalikkuses kuulnud palju kriitikat nii viiruse tõkestamise meetmete kohta kui ka nende negatiivsest mõjust majandusele,» rääkis Siim Aben.
Eestlased arvavad, et kõige enam mõjutab nende elukvaliteeti finantsturvalisus ehk 57 protsenti, sellele järgneb ligipääs heale tervishoiuteenusele 56 protsenti ja siis üleüldine turvalisus 55 protsenti. Eesti inimesed näevad kohaliku atraktiivsuse võtmena heade töökohtade ehk 49 protsenti ja tervishoiuteenuste 41 protsenti olemasolu. Peamine Baltimaade elanike mure on finantsstabiilsus ehk 47 protsenti Eesti, 53 protsenti Läti ja Leedu 46 protsenti.
Enda ja oma pere tuleviku osas on 72 protsenti eestlastest optimistlikud, oma piirkonna tuleviku suhtes on optimistlikult meelestatud 58 protsenti ning maailma kui terviku tulevikku näeb optimistlikult 31 protsenti. «See viitab asjaolule, et elukvaliteet ja majanduslik olukord ning Eestis valitsev meeleolu on vähemalt enamiku inimeste jaoks ikka positiivne, mis loob hea pinnase tarbimise, laenuvõtmise ja investeerimise kasvuks,» märkis Siim Aben.
EY uuringus Connected Citizens vaadeldakse mitut teemablokki: elukvaliteet, inimeste väärtused, Covid-19 mõju, avalike ja munitsipaalteenuste kasutamine, interneti, tehnoloogia ja andmete kasutamine ja mõju, usaldus riiklike ja kohalike asutuste vastu ning töösuhted.
Järgmise poole aasta jooksul annab EY ülevaate erinevate teemablokkide peamistest tulemustest, tehes kokkuvõtte uuringu iga osa kohta.
Connected Citizens on EY uuring, milles vaadeldakse üha tugevamalt digitaalselt ühendatud ühiskonna väärtusi, muresid ja uskumusi, samuti tehnoloogia rolli elukvaliteedi ja majanduskasvu edendamisel, sealhulgas Covid-19ga seoses.
Uuringu jaoks tehti igas riigis keskmiselt 1000 intervjuud, uuringus osales 22 riiki.