:format(webp)/nginx/o/2020/01/08/12859586t1h4dd8.jpg)
Postimehe AKs ilmub 2021. aasta jooksul Eesti maakaartide rubriik, milles Tartu Ülikooli geograafid näitavad nii meie kodumaa harvemini silma jäävaid tahke kui ka reaalse maailma kaardil kujutamise tänapäevaseid võimalusi. Rubriiki toimetab TÜ Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/04/14345801t1hf6f4.png)
Kas Eesti on saarterikas või mitte, oleneb sellest, kustpoolt vaadata. Meresaari on Eestis üle paari tuhande. Naaberriikidest pole Lätil teatavasti ainsatki saart, meie põhjanaabritel on neid aga 179 000.
Omaette teema on saare määratlemine. Lääne- ja Loode-Eestis tekib maatõusuga seonduvalt saari ühelt poolt juurde, teisalt jälle paljud neist liituvad kas maismaa või juuresoleva saarega. Nii näiteks on mandriga liitunud Noarootsi ja Paljassaared Tallinna juures, mis kõik olid veel paarisaja aasta eest saared. Lähemast minevikust saame rääkida Kassari liitumisest Hiiumaaga. Valdav enamik meie saartest on alla ühe hektari suurused.
Eesti saarte täpne arv on teataval määral siiski tinglik. Nii on viimati meresaari üle lugedes saadud nende arvuks 2222. Arvestades aga ka siseveekogude saari, suureneb see arv mitmesaja võrra. Paljude väiksemate saarte puhul ei kasuta me sõna saar, vaid rahu, kare, säär, pank või laid. Omaette huvitav teema on saarte asustatus. Kui jätta kõrvale mõne üksikperega saared, siis on arvestatava kogukonna ja teenustega Eestis kümme meresaart ning Piirissaar Peipsi järves. Enamik Eesti suurimaid saari moodustab ka omavalitsuse. Neist Saaremaa on pindalalt Eesti suurim vald ja Ruhnu jällegi rahvaarvult väikseim. Siinne kaardietüüd esitab aga Eesti suurimad 495 saart silmakontrolli võtmes.