Pealekasvava põlvkonna vaimne tervis on üha hapram, mis võib tähendada ka, et tulevikus ei maksa meie lapsed meile pensioni, vaid hoopis me ise maksame oma laste osalist või täielikku töövõimetuspensioni. Kui veel on, kellele maksta.

Vaimsete probleemide korral on raske abi saada, selgub kahe noore inimese ema hiljutistest kogemustest. Mõlemad perekonnad on pärit maalt: üks pere elab Harjumaal pisikeses alevikus ja teine väikses külas.

Rita (nimi muudetud, toimetusele teada – T. L. K.) elab tillukeses alevikus ja on kolme lapse ema. Keskmine laps on erivajadusega ning pere elu keerleski tema ümber, kuni tuli tunnistada, et probleeme on veelgi. Vaimsed probleemid tekkisid pere vanimal pojal, kes oli just saanud 13-aastaseks.

Ema sõnul oli poiss, keda nimetame Steniks, alati väga tubli ja iseseisev. «Mingi hetk tundus, et poiss on imelikult kinniseks muutunud. Kui saabus põhikooli lõpetamine, ei saanud teda enam kodust välja. Teda oli pea võimatu isegi voodist välja saada,» ohkab ema. «Lõpuks kujunes nii, et viisin noorima lapse lasteaeda, läksin koju tagasi ja tirisin Steni jõuga voodist välja.»

Põhikooli lõpetamise aegu pöörduti esimest korda murega perearsti poole. Too arvas, et poisil on vitamiinipuudus, samuti leidis, et poiss peaks vähem internetis olema. Põhikooli lõpp oli väga raske, oma töö ja teiste laste kõrvalt õppisid koos Steniga mõlemad vanemad. Kool lõpetatigi kolmekesi. Ees ootas keskkonnavahetus ja loodeti, et see parandab tunduvalt poisi elukvaliteeti.

Kommentaarid (2)
Copy