/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
/nginx/o/2022/02/04/14347233t1h65b2.jpg)
- Politseinikud ei lasknud end provotseerida
- Sellise meeleavalduse eesmärgiks on astuda välja riigi vastu
- Algatatud on kaheksa väärteomenetlust
Koroonapiirangutevastase meeleavalduse kohati vägivaldseks muutumine sunnib küsima, mida peab politsei tegema olukorras, kus ühed üritavad halvata Tallinna liiklust ja teised loobivad korrakaitsjaid lumepallidega.
Siseminister Kristian Jaani (KE) ütles, et politsei käitus neljapäeval taktikaliselt vaoshoitult ja et olukorda arvestades on see väga tähtis. «Jätkuvalt on mingi osa inimesi, kes ootavadki, et politsei ei oleks vaoshoitud,» nentis minister. «Meie politseinikud aga näitasid, kui professionaalsed nad on ja kui hästi suudavad sellistes olukordades rahu säilitada, sest eesmärk on ju ikkagi, et kõik oleks turvaline. See, mida mõned autojuhid sel päeval Tallinnas korraldasid, on aga kindlasti vastutustundetu.»
Jaani kinnitas, et politsei üritab sellistes olukordades eelkõige inimestega suhelda, aga seda on kindlasti lihtsam teha, kui meeleavaldusel on olemas korraldaja ja korrapidajad. Tema sõnul peab politsei olema valmis mitut moodi tegutsema ja sedapuhku saadi sellega hästi hakkama – hoiti ära suuremad ummikud ja mitme piirkonna kinniparkimine. Minister lisas, et kui sõidukid oleksid läinud Toompeale, kus on kitsad tänavad ja kuhu oli kogunenud palju inimesi, võinuks asi lõppeda halvasti, näiteks oleks keegi võinud auto alla jääda ja tekkida muid ohte.
Endine siseminister Mart Helme (EKRE) hindas politsei tegevust väga negatiivselt ja lubas siseminister Kristjan Jaani riigikogu EKRE fraktsiooni ette kutsuda. «Politsei oli see, kes põhjustas probleemi,» teatas Helme. «Selle asemel, et asuda parkimist ja liiklust korraldama, hakkas ta parkimist ja liiklust takistama, initsieerides mitu konflikti. Ma soovitan vaadata neid videoid, kus inimene on selili maas ja koer on tal kõri kallal (politseikoertel olid siiski suukorvid peas – U. L.) – politsei kasutas selgelt vägivalda ja provotseeris olukorra, kus teda lumepallidega loobiti.»
Politsei endise peadirektori Raivo Aegi (Isamaa) arvates tegutses politsei meeleavalduse ohjeldamisel professionaalselt ja suutis suuremad rikkumised ära hoida. «Kunagi ei saa olukorda üle eskaleerida, jõudu tuleb kasutada just nii palju, kui on vaja, aga üle ei tohi kunagi pingutada. See provotseerib teise poole veelgi vägivaldsemaks ning tulemused võivad olla kordades hullemad,» selgitas ta.
Aeg rääkis, et iga sellise meeleavalduste puhul, mille kohta võib juba ette aimata, et see ei kulge rahumeelselt, arutab politsei võimalikud ohukohad läbi. «Taolise [neljapäeval toimunud] meeleavalduse eesmärk oli midagi muud kui palga või sotsiaalsete garantiide nõudmine. Siin oligi eesmärgiks astuda välja kehtiva korra vastu ja riigi vastu.» Aeg lisas, et loomulikult on alati kõige suurem oht see, et provotseeritakse, ja siis võibki teine pool jõudu kasutada, aga just selleks püütakse psühholoogiliselt valmis olla.
Politsei endine peadirektor meenutas, et ka pronksiööl, kui politsei pidigi aktiivselt sekkuma, korraldati nende vastu otsene rünnak. «Kuni toona seisti rahumeelselt – üks pool rahvusraamatukogu ees ja teine pool vastas – ning lendasid vaid sõnad, polnud mingit jõu kasutamist. Kui aga rahvamass rahvusraamatukogu eest üle tee valgus ja politseiahelikule peale suruma hakkas, siis ei jäänud ka politseil muud üle kui reageerida.»
/nginx/o/2022/02/04/14347234t1h7267.jpg)
/nginx/o/2022/02/04/14347235t1h9a02.jpg)
Põhja prefektuuri operatiivjuht Mihkel-Jaagup Laats ütles, et sääraste ürituste korraldaja peab hindama osalejate arvu ja mõju ümbritsevatele inimestele, liiklusele ja varale. Seekordsest meeleavaldusest ega kavandatud marsruudist politseid ei teavitatud, kuid politsei oli sotsiaalmeedias levivast üleskutsest teadlik ja nii suunatigi liiklusesse rohkem patrulle, et võimalikke rikkumisi ennetada. Vastates küsimusele, miks olid korravalvuritel kaasas koerad, lausus Laats, et politseikoerad on politseinike kolleegid, keda võib sageli näha politseitöös osalemas.
Neljapäevase sündmuse käigus teisaldas politsei ühe sõiduki, mis takistas Kaarli puiesteel liiklust. Lisaks on alustatud kaheksa väärteomenetlust, nende hulgas üks punase fooritulega ristmiku ületamise eest, liikluse takistamise, signaalitamise ja turvavarustuse kasutamata jätmise eest. Samuti tabati üks joobes juht ning üks kaubik ja kaks veoautot, mis suunati erakorralisele ülevaatusele ning mille juhid rikkusid töö- ja puhkeaja seadust. Lisaks on videopildis fikseeritud liiklusrikkumisi, nende sõidukijuhtidega võetakse lähiajal ühendust.
Ükski politseinik meeleavalduse käigus viga ei saanud. Laatsi sõnul ei saa aktsepteerida seda, et rahvahulk loopis politseinikke lumepallidega. Ta lausus, et kõik neljapäeval toime pandud korrarikkumised vaadatakse lähiajal videosalvestistelt üle, inimesed tuvastatakse ja politsei võtab nendega ühendust.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha ütles, et meelt avaldades ei tohiks kaduda lugupidamine. «Vabadus koguneda ja meelsust väljendada on demokraatliku riigi tunnus ning Eestis selgelt tagatud. Kahetsusväärne on, kui oma demokraatlike vabaduste teostamise käigus kaob kontroll viisaka käitumise ja lugupidamise suhtes riigi institutsioonide suhtes, kes on seatud tagama meie turvalisust ja õigusi,» sõnas ta ja lisas, et juhul kui tekib oht meeleavaldustel osalejate või teiste inimeste turvalisusele, on politsei seatud sekkuma. «See, milliste vahenditega ja kuidas, kuulub nende pädevusse kommenteerida.»
Kersti Luha tõi esile Põhiseaduse §41, mis ütleb: «Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. /…/»
Piirangutevastane meeleavaldus Tallinnas
- Tallinna saabus ligi 200 sõidukit, mis püüdsid pääseda Toompeale.
- Politsei üritas liiklust reguleerida ja takistas sõidukite pääsu Toompeale, kuhu olid kogunenud sajad meeleavaldajad.
- Liiklust takistanud sõiduauto juhti korrale kutsunud politseinikke hakkas rahvahulk lumepallidega loopima.
- Politsei teeb lähiajal rikkujad kindlaks ja võtab nendega ühendust.