Postimehe arvamusliidrite lõunal olid kõne all arusaamad julgeolekust ja julge olemisest (1)
9. veebruar 2022, 00:01
Postimees kutsub traditsioonilt kord aastas lõunale inimesed, kelle mõtteavaldused rikastavad ühiskonda. Eilsel arvamusliidrite lõunal arutleti kodumaiste ja üleilmsete kriiside haldamise ja neisse suhestumise teemal.
Teemal «Julge olek» pidasid kõne president Toomas Hendrik Ilves ja teadlane Maarja Kruusmaa.
President Ilves alustas ettekannet julgeoleku mõiste definitsiooniga. «Kõige lihtsamalt ja lihtsustades on see mingit sorti kindlus, et inimese ja tema järglaste elu jätkub,» sõnas Ilves.
Ta tõdes, et lisaks toidule ja paljunemisele on julgeolek üks põhivajadustest. Kasutades lääne kultuuri mõttehiiglaste aegumatuid tsitaate ja narratiive, mõtestas president lahti julgeoleku ja sõjapidamise vahelised seosed läbi aegade. Põhirõhk langes sellele, kuidas tehnoloogia areng seab ohtu meie turvalisuse.
Ka arvutiteadlane Maarja Kruusmaa keskendus oma sõnavõtus kriisi eri vormidele. Näiteks leidis ta, et kasutame sõna «kriis» liiga kergekäeliselt. «Selle all mõeldakse ootamatult toimuvat ning kiiresti kontrolli alt väljuvat sündmust. Koroonakriis on kriis selle sõna algses tähenduses, energiakriis praegu veel kriisi mõõtu välja ei anna. Julgeolekukriis õnneks samuti veel mitte,» sõnas ta.
Postimehe arvamusliidrite lõunal selgusid Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhindade laureaadid. Aasta ajakirjaniku tiitli sai Priit Pullerits, aasta nooreks ajakirjanikuks valiti Virumaa Teataja ajakirjanik Veiki Ojaperv ja aasta arvamusliidriks ajaloolane Lauri Vahtre.
Pikemat usutlust aasta arvamusliidri Lauri Vahtrega saab lugeda laupäeval ilmuvast lehest Postimees Nädal.
KOMMENTAARID
Julia Laffranque
riigikohtunik
Ettekanded andsid mõtlemisainet, kuidas püsida julge ja kuidas oma hirmudele vastu astuda. Avalikus ruumis toimuv diskussioon on meil muu Euroopaga üsna sarnane, kõik taandub sellele, kuidas inimene maailma näeb. Üks on teaduse tasand, aga teine see, et kui mul tõepoolest tuba on juba pime, siis kuidas seda siis tunnetada.
Marju Kõivupuu
folklorist
Tänane mõttevahetus tõstatas küsimusi, mida peaksime väga tõsiselt ja kaalutletult edasi arutama, alates sellest, mida tähendab infotehnoloogiline sõltuvus, kuni selleni, et ega me äkki poliitkorrektsuse sildi all kurja toida, nagu vanemad inimesed on öelnud.
Riina Solman
erakonna Isamaa aseesimees
Video ei ole enam kättesaadav.Toomas Hendrik Ilves on oma ala korüfee ja loomulikult oli tema kõne asjakohane. Kõne venis natuke pikaks ja võib-olla peaks enesenautimise asemel natuke rohkem publikule mõtlema, aga vanameister on vanameister. Maarja Kruusmaa kõne oli väga hea ja soovitan seda kõigil üle kuulata. Ta tõi nii elulähedasi näiteid, et iga inimene saab aru, miks peab kriisideks valmis olema.
Lauri Hussar
Postimehe peatoimetaja 2016–2019
Video ei ole enam kättesaadav.Toomas Hendrik Ilves oli oma analüüsis väga täpne. Tundsin puudust sellest, et ta esitas klassikalise sõja kohta valemi, aga kaasaegse sõja kohta mitte. Muidugi ma mõistan, et sellise määratluse sõnastamine on väga keeruline. Kruusmaa tuletas meelde, millised olulised asjad meid elus hoiavad ja seda kõige põhilisemat, milleks peame vajadusel valmis olema.
Indrek Tarand
endine Euroopa Parlamendi liige
Tundub, et mehed on huvitavad olevused: kui saata neile kutse, et palun tule minu sünnipäevale või lõunat sööma, siis nad ei tule. Kui kutsel seisab «austatud arvamusliider», siis on kõik kohal. Nägime siin ligi 250 küpsemas keskeas meest ja pisut üle kümne naisterahva, ka see on mõttekoht.
Väino Koorberg
ajakirjandusõppejõud
Esimene mõte oli, et tuleks hakata kaalust maha võtma. Kõige intrigeerivam väljaütlemine oli see, mis pani ühte lausesse Ämari lennuvälja ja tegeliku põhjuse, miks enamik inimesi sureb haigustesse ka siis, kui ülemaailmne sõda on lahti läinud. Reageerime kriiside peale põlverefleksiga, aga tegelik reaktsioon peaks olema põhjalikum, süstemaatilisem ja sissevaatavam.
Toomas Alatalu
poliitikavaatleja
Video ei ole enam kättesaadav.Kuuldu oli väga õigeaegne. Me tihti ei oska hinnata seda, mis tegelikult meie ümber toimub. Me ei pruugi ette kujutada, et suurim oht peitub tehnoloogias. Mulle meeldis rohkem Kruusmaa kõne, keda esitleti kui robootika ema. Hea on teada, et Eestis on nii tublisid ja tarku naisi, kes kuuluvad Euroopa tippu ning nõustavad Euroopa juhte.
Tõnu Viik
filosoof
Video ei ole enam kättesaadav.President Ilves juhtis õigesti tähelepanu sellele, et sõja iseloom on muutunud ning seeläbi on ka turvalisuse ja sõja ohu tõrjumise vahendid muutunud suurel määral digitaalseks. Ja nagu Maarja Kruusmaa nentis, olukord, kus toimub kriiside kaskaad, on juba tõeliselt raske. Sellises olukorras ei saa valitsuskabinet tegeleda ainult ühe kriisi mikromajandamisega.
Toomas Kask, Ulla Länts
Mitte midagi ei ole hea liigses koguses
Postimehe aasta arvamusliider ajaloolane Lauri Vahtre, oma kõnes te mainisite, et teid ajendab kirjutama mure. Kust te võtate hingejõu ja kirglikkuse oma muret väljendada?
Ma ei oskagi öelda. Mind on lihtsalt nii tehtud ja kasvatatud. See kirglikkus ei ole mulle alati kasuks ja rõõmuks, vaid ühtlasi ka koormaks. Eks ma pean ennast vahel ka tagasi hoidma. Samas teinekord mõtlen, et kui see on minu rist, siis pean seda kandma.
Mispärast on vaja ennast vahel tagasi hoida?
Mitte miski ei ole hea ülemäärases koguses. Nõnda ka kirg ja teravad sõnad, mis on mõnikord asjakohased, aga mõnikord lähevad üle vindi. Mõnikord on ka väga tõsist asja targem öelda rahulikult.
Kui palju te saate oma kirjatükkidele tagasisidet – nii positiivset kui negatiivset?
Viimasel ajal küllaltki palju. Facebooki kaudu tuleb seda päris palju ja artiklitel on ka kommentaariumid. Negatiivset tagasisidet kuulen kaudsemalt, aga eks sedagi peab kuulma. Kui tegemist on ausa kriitikaga, siis on see vajalik. Kui tegemist on lammutamise ja psühhoterroriga, siis tuleb sellest hoiduda.
Parandage mind, kui ma eksin, aga te olete Eesti rahvusriigi edendamisele pühendanud suure osa oma elust. Teid on rahvusliku tegevuse tõttu lausa ülikoolist välja visatud. Kas teie elutöö on vilja kandnud?
See on mulle lihtsalt teha antud. Ma ei tea, mis mu elutöö on, aga ma ei ole ainult võitleja. Olen ikka leiba ka vahepeal teeninud, hulga raamatuid ära tõlkinud ja õpikuid kirjutanud. Suuremas plaanis on see suunatud, jah, oma rahva ja pere heaks. Ega ma ise ka ei tea, kuidas nii on läinud. Ju ma teisiti ei oska.
Millist iseloomu on vaja, et olla 21. sajandi Eestis konservatiivne mõtleja ja rahvuslane?
Esmalt on vaja selget mõtlemist, sest rahvuslases ja konservatiivis ei ole midagi veidrat. See on väga loomulik olek, kui mõtted lõpuni mõelda. Jutt käib sellest, mida mõeldakse tänapäeval konservatiivsuse all, sest tegelikult olen suhtumises pigem liberaal. Olen noorest saadik mässanud rumalate reeglite vastu – minu meelest on see liberaali tunnus. See, kui tähtsamates küsimuses olla konservatiiv, ei välista liberaalsemat mõtlemisviisi. Kui saada üle moest tulenevast hirmust näiteks rahvuslaseks olemise ees, kuni selle tasemeni välja, et «siis teised hakkavad naerma», siis hingepõhjas oleme enamasti kõik rahvuslased. Seda tuleb julgeda välja näidata, selles ei ole midagi primitiivset.
Ma küll ei tea, kas teil kodus on kaminasimss, aga kas Postimehe tunnustusele on väärikas koht olemas?
Raamaturiiulil on selleks üks väga sobiv koht.
Toomas Kask
Pulleritsu Priidu kiituseks
Seda, et Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhindade jagamisel pälvis kõige olulisema tiitli – aasta ajakirjaniku oma – Priit Pullerits, on väga keeruline vaidlustada. Sest kui me räägime professionaalsusest ja meisterlikkusest, siis ta ongi suurepärane ajakirjanik, Postimehe raudvara.
Öelda, et Priit on töökas, on vähe öeldud. Kohati on ta lausa talumatult töökas. Tema kõrval ja temaga koos asju tehes saad aru, kui raske on ta tuules püsida. Ka neil, kel vanust poole vähem ja näpud väledamad. Priit on lõpuks ikkagi rohkem teinud. Ta on kohusetundlik. See pole ajakirjanduses sugugi nii laialt levinud isikuomadus. Kui Priit midagi lubab, siis ta läheb ja teeb asja ära. Teeb ära ka siis, kui pulss on ammuilma punases ja tervis reaalselt ohus. Sellest – ärgu see väike repliik teda pahandagu – koorub välja ka isand Pulleritsu suurim viga. Ta ei oska või ei suuda öelda ei. Tegelikult vahel võiks ja vahel suisa peaks, sest töö on siiski vaid töö. Tervis on tähtsam.
Harva tuleb jutuks, et ajakirjanikutöö olulisim instrument on hea nina, mis tunneb valejälgedele juhtiva saasta seest eksimatult ära teema, mis on tegelikult oluline. See – lisaks loomulikule uudishimule ja kuulamisoskusele – on üha suurema kaaluga omadus, mida paraku vähestele antud.
Priit ei ole ühe teema ajakirjanik, ehkki spordist kirjutades on ta muidugi silmapaistev. Sama edukalt võib ta aga teha intervjuu akadeemiku ja levimuusikuga, poliitiku ja ärimehega – paeluva ja asjatundliku loo kirjutab Priit kokku päris kindlasti. Tõsi, krimilugu Priidu sulest ma ei mäleta. Aga kes meist on täiuslik.
Ma pole sageli nõus Priidu arvamuslugudes öelduga, ei jaga vahel ta seisukohta ega suhtumist mõnedesse nähtustesse, isikutesse või inimrühmadesse, ent söandan siiski öelda, et tegu on empaatilise inimesega. Isiklikul tasandil päris kindlasti. Priiduga saab asju arutada, muret jagada, probleemile lahendust otsida. Ta kuulab ja kuuleb, kui temaga räägid. Toetab… Ja väga suure tõenäosusega aitab hädast välja. Raul Ranne
Eelmise aasta Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhindade laureaadid
Aasta arvamusliider: Maarja Vaino
Aasta ajakirjanik: Ülle Harju
Aasta noorajakirjanik: Loora-Elisabet Lomp