Merenduse lühiuudised

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Runö.
Runö. Foto: Mailiis Ollino

Väikesadamad võivad saada käibemaksusoodustuse

Rahvusvaheline meremajandusorganisatsioonide nõukogu ICOMIA ja Euroopa paaditööstuse liit EBI avaldasid ettepaneku vähendada väikelaevade ja hobimeresõiduks mõeldud sadamate käibemaksu. Organisatsioonide uues maksupoliitika dokumendis tehakse Euroopa Liidule ettepanek muuta hobimeresõiduks mõeldud sadamate maksustamist, eelkõige puudutab ettepanek käibemaksu, mis meremajandusorganisatsioonide hinnangul peaks olema samal tasemel hotellide ja teiste majutusasutustega. Ettepanek põhineb hiljuti tehtud uuringul, mille järgi on teistest turismiasutustest kõrgem käibemaksumäär takistuseks sadamate arengule. Eesti meretööstuse liit toetab ettepanekut ning on teinud vastava ettepaneku ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsleri eestvedamisel koostatavasse merenduse valgesse raamatusse. PM

15,8 miljardi euroni kerkis tarbimisbuumi tõttu laevandusfirma Møller-Mærsk 2021. aasta kasum

Liiga väike Runö ei sobi Ruhnu liinile

Väikesaarte Liidu juhatus pöördus valitsuse liikmete poole, kuna leiab, et Ruhnu ja mandri vaheline ühistransport on korraldatud selleks mittesobiva laevaga, ent lahenduste leidmine on pandud kohaliku omavalitsuse õlule. Liidu ettepanek on luua uus ühistranspordiliin Ringsu-Pärnu ning tuua liinile laev, mis suudaks vedada ka kütuseautot või muid veokeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Ruhnu liini teenindamiseks andnud vedajale kasutamiseks reisikatamaraani Runö, millega ei ole aga mootorite ülekoormuse ning piiratud kandevõime tõttu võimalik vedada samal ajal reisijaid ja kaupa. Liit märgib, et kaupa, sealhulgas bensiini ja ehitusmaterjali, tuuakse Kihnu ja Vormsi saarele kütuseautoga või veoautoga, kasutades selleks ühistranspordiks ette nähtud rahaga rahastatavat laevaliini, ning Ruhnu saare kaubavedu ei erine Kihnu ega Vormsi saare kaubaveost. BNS/PM

Island lõpetab vaalapüügi 2024. aastal

Üks väheseid veel vaalapüügiga tegelevaid riike Norra ja Jaapani kõrval kavatseb selle tegevuse seoses nõudluse vähenemisega 2024. aastal lõpetada, teatas Islandi kalapüügiminister Svandís Svavarsdóttir. Viimase kolme aasta jooksul on saareriigi vetes tapetud vaid üks kääbusvaal 2021. aastal. Kehtivate kvootide järgi saaks Island aastatel 2019–2023 küttida 209 heeringavaala ning 217 kääbusvaala aastas, kuid nõudlus Islandi vaalaliha järele vähenes järsult, kui Jaapan lahkus Rahvusvahelisest Vaalapüügikomisjonist (IWC) ning asus 2019. aastal taas kaubandusliku vaalapüügi juurde. Jaapan on vaalaliha peamine turg, kuid Islandi vaalaliha muutus sealse turu jaoks liiga kalliks, kui püügivaba rannikumere ala laienes. Kaks Islandi peamist püügiloa omanikku on viimase kolme aasta jooksul vaalapüügi peatanud ning üks neist pani harpuunid 2020. aastal ka lõplikult varna. BNS

Märksõnad

Tagasi üles