Isegi parimad arstid ei oska ette näha, keda võiks tabada äkksurm

TÜ kliinikumi südamekliiniku kardiointensiivravi osakonna arst-õppejõu Kaido Paapsteli (vasakul) sõnul on tähtis tunda oma suguvõsa – võiks teada, mis põhjustel on surdud: «Siis oskad endale rohkem tähelepanu pöörata ja kontrolli minna.» Pildil ka osakonna juhataja Urmet Arus. Foto: Margus Ansu

See, mis juhtus möödunud nädalal Madis Millinguga, pole paraku erandlik. Samamoodi kukub Eestis aasta jooksul ootamatult jalalt ligi 800 inimest.

Kui kultuurikorraldaja ja õhtujuht Tõnis Milling, möödunud nädalal Harjumaal põleva elumaja kustutamisel kokku kukkunud ja veidi hiljem kiirabiautos surnud riigikogu liikme ja vabatahtliku päästja Madis Millingu noorem vend, koos emaga selle nädala teisipäeval kirikust tuli, ütles ta, et Madist küll enam ei ole, aga ta päästab ikkagi elusid edasi.

51-aastase Madis Millingu surm saabus ootamatult, äkki. Veli Tõnis, kes võttis mullu kevadel ette rattareisi ümber maakera, mis koroonapandeemia tõttu plaanitud marsruudil lõpetamata jäi, polnud kuulnud, et vanem vend tervise üle kurtnuks. Seda ta teadis, et Madise elu oli pingeline: pärast oma viimast tulekahju, kuhu ta jõudis öösel paakautoga kõige esimesena, pidi ta hommikul pärast vahetuse lõppu minema riigikokku. Lisaks tegutses ta aktiivselt leitnandina Kaitseliidus. «Tal oli unetunde vähe, ta ei puhanud välja,» lausub Tõnis Milling. «Ta oli suure südamega: tahtis palju anda ja jättis ennast tagaplaanile.»