Riigikohus: mahetoetuse taotleja ei pea olema loomaomanik
Riigikohus selgitas mahepõllumajanduse jätkamise toetuse üle peetud vaidluses, et taotleja ei pea tingimata olema toetusalusel rohumaal karjatatavate loomade omanik, kuid ta peab olema loomapidaja ehk nende loomade eest ise hoolitsema.
Hiiumaa talupidaja Tõnu Kaptein vaidlustas kohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) otsuse, millega tema toetusetaotlus jäeti rahuldamata.
Nimelt on rohumaade puhul mahepõllumajanduse jätkamise toetuse maksmise üheks tingimuseks see, et taotlejal on piisaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi. Kapteinile kuuluva Ranna talu maadel karjatati koostöölepingu alusel OÜ-le Adoranna kuuluvaid loomi, kuid PRIA leidis, et toetusnõuete täitmiseks peavad loomad olema taotleja omad. Samas kaebaja väitis, et ta ei pea olema ise üldse loomapidaja, sest toetus on mõeldud eelkõige maa korrashoiuks, mitte loomade kasvatamiseks.
Halduskohus jättis Kapteini kaebuse rahuldamata, aga ringkonnakohus jõudis vastupidisele tulemusele. Riigikohtu halduskolleegium nõustus ringkonnakohtuga, ent muutis otsuse põhjendusi.
Kolleegium leidis, et vaidlusaluse toetuse üheks eesmärgiks on hüvitada loomade mahepõllumajanduse nõuete järgi kasvatamiseks tehtavad lisakulutused. Seega saab eeldada, et need kulutused on tekkinud taotlejal endal ja ta peab olema ise loomapidaja. Teisalt ei pea loomapidaja olema tingimata loomade omanik, vaid võib hoolitseda loomade eest ka rendilepingu või muu sarnase kokkuleppe alusel.
Riigikohtu hinnangul oli Kaptein loomapidaja, sest vastavalt koostöölepingule hoolitses ta OÜ Adoranna loomade eest: karjatas neid kevadest sügiseni oma talu maadel, tagas aasta ringi puhta joogivee, varus talvesööda ning toitis ja kasis loomi talvel. Ühestki normist ei tulene nõuet, et toetuse taotleja peab olema kantud loomapidajana põllumajandusloomade registrisse.
Kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et kui toetusalusel maal karjatatavad loomad ei vasta toetuse taotleja või loomaomaniku süül mahepõllumajanduse nõuetele, siis vastutab rikkumise eest toetuse taotleja.
Euroopa Liidu määrus lubab põllumajandustootjatel esitada ka ühiseid toetusetaotlusi, kuid Eestis pole niisugust võimalust ette nähtud. Riigikohus nentis, et ühistaotluste lubamine ei pruugi küll olla liikmesriigile kohustuslik, aga Eestil oleks võimalik selle kasutamist kaaluda.