YouTube registrisse ja vähem uudistesaateid: Eesti võttis üle ELi audiovisuaalmeedia direktiivi (2)
Kolmapäeval riigikogus heaks kiidetud meediateenuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.
Seadusega hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid nagu näiteks YouTube, Vimeo ja Dailymotion. Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord.
Seadusega kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem vastavaks uutele audiovisuaalmeedia teenustele nagu näiteks suuremate uudisteportaalide veebitelevisioon. Teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ja avalikustama omandistruktuuri.
Samuti ühtlustatakse seadusega televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamiseks kohalduvaid reegleid. See puudutab näiteks Netflixi, Amazon Prime Videot, iTunesi, aga ka kodumaiseid videolaenutusi.
Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskava. Ajutise televisiooniloa omanik ei pea edaspidi koostama ligipääsetavuse tegevuskava, kuivõrd see koostatakse korraga nelja aasta kohta.
Seadusega vähendatakse kohustuslikku uudistesaadete mahtu ehk televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustust uudiseid vahendada kuuelt päevalt viiele päevale nädalas ning uudistesaadete osakaalu programmist viielt protsendilt kahele protsendile.
Seadusega sätestatakse, et meediateenus ei tohi kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ühegi grupitunnuse, näiteks kodakondsuse, soo, rassi või vanuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.
Seadusega tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist.
Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse seadusega kohustus avalikustada oma omandistruktuur.
Uuest seadusest tulenevalt vastutab haridus- ja teadusministeerium meediapädevuse edendamise eest.
Televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaeg pikeneb nüüd seniselt 20 päevalt 30 päevale.
Samuti rõhutatakse meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevale.
Seadusega kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, umbes paarikümmet ettevõtjat.