1. august 2021. Häirekeskus sai kell 21.53 väljakutse Läänemaale Haeska külla. Helistaja andis teada, et purjus mees sõitis autoga kraavi, muutus seejärel agressiivseks ja hakkas teisi inimesi rusikate ja puukaikaga peksma. Kell 21.59 sai häirekeskus uue kõne, milles paluti kiirustada. Kell 22.06 tuli kolmas kõne, milles teatati vajadusest saata kohapeale ka kiirabi, kuna kaks meest on saanud vigastusi.

Sündmuskohale saabunud politseinikud Aivar ja Martin (nimed muudetud – toim) tulid autost välja ja hakkasid tülli pööranud seltskonnaga rääkima. Esialgu kulges vestlus rahulikult. Kui aga Martin soovis mõõta taluhoovil seisnud mehe joovet, too ärritus, hakkas vaidlema ja kõndis politseinikest eemale. Mees osutas kahele teisele mehele, kellel olid kaklusele viitavad vigastused, ja soovitas politseinikel hoopis nendega tegeleda.

Politseinikud üritasid ärritunud mehega rahustaval toonil rääkida ja kõndisid talle järele. Ootamatult jooksis mees eemal oleva lauavirna juurde, haaras sealt 3–4 meetri pikkuse jämeda laua, astus sellega vehkides mõne sammu politseinike poole ja kõndis eemale. Sel momendil võttis Aivar kätte püstoli ja käskis mehel latt maha visata.

Hoiatuslask ei mõjunud

«Mind ei huvita!» karjus mees vastu ja kostitas korrakaitsjaid roppustega. Elukaaslane palus mehel rahuneda, kuid too ei kuulanud. «Pane maha, ma lasen su maha ka!» hüüdis Aivar. Eemale kõndinud mees pööras ringi, tõstis lati ja tegi taas mitu kiiret sammu politseinike poole, samal ajal neile koera kallale ässitades. «Ma lasen su maha. Hoiatan!» hüüdis Aivar ja tegi hoiatuslasu õhku. Sellel momendil haaras püstoli ka Martin, kellel oli seni käes joobe mõõtmiseks välja võetud alkomeeter.

Latiga vehkinud mees pööras uuesti ringi ja jooksis maja nurga taga. Mõne hetke pärast ilmus ta uuesti nähtavale, jämeda lati asemel käes peenem, rehavarre jämedune teivas.

Mees jooksis politseinike poole ja üritas Aivarit kaikaga lüüa. Too taganes ja tegi püstolist hoiatuslasu õhku. «Pane see pulk maha! Tahad surma saada siin?» hüüdis Aivar. Mõlemad politseinikud taganesid aiaväravast välja teele.

Kaikaga vehkiv mees üritas lüüa Martinit, kes taganes, komistas ja kukkus selili. Samal hetkel kõlas tema käes olevast püstolist lask õhku. Ründaja lõi maha kukkunud politseinikku kaikaga kaks korda pähe. Ta üritas lüüa võimalikult tugevalt, võttes löökideks hoogu ja tehes liigutusi nagu puude lõhkumisel. Martinil õnnestus ennast külili keerata ja käed pea kaitseks ette tõsta. Löögid olid niivõrd tugevad, et pärast teist hoopi teivas murdus.

Ründaja lõi maha kukkunud politseinikku kaks korda kaikaga pähe, üritades lüüa võimalikult tugevalt.

Samal hetkel tulistas mõni meeter eemal seisev Aivar oma kolleegi peksva mehe pihta püstolist lasu. See ei mõjunud. Aivar kõndis peksja juurde ja tegi vahetust lähedusest veel kolm järjestikust lasku. Mees kukkus teeservale pikali. Politseinikud panid talle käerauad peale. Seitse minutit hiljem võtsid nad lamavalt mehelt käerauad maha, kui oli selge, et ta enam ohtu ei kujuta.

Kaks minutit pärast käeraudade mahavõtmist hakkasid Aivar ja Martin tegema maas lebavale elutule mehele südamemassaaži, kuid sellest polnud enam abi ja ta suri. Mehel oli neli laskevigastust: kolm vasakus käes ja üks seljal vasaku abaluu alumises nurgas.

Politsei sisekontroll otsustas 21. oktoobril kriminaalmenetluse lõpetada, leides, et politseinikud ei käitunud tekkinud olukorras valesti.

Sisekontroll leidis, et maas lamav Martin oli peksmise tõttu sattunud eluohtlikku olukorda, seetõttu oli tulirelva kasutamine õigustatud.

«Politseinikud olid teda korduvalt hoiatanud. Kui füüsiline rünne muutub eluohtlikuks, on proportsionaalne äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole võimalik elu päästa, kasutada tulirelva. Gaasirelva efektiivne kasutamine ehk näopiirkonda tabamine olnuks äärmiselt keeruline. Gaasirelva mõju avaldub efektiivsel tabamisel alles 20–30 sekundi möödumisel, mis ei olnud ründe intensiivsust arvestades otstarbekas. Ründaja oli nähtavalt joobeseisundis, mis pärsib gaasirelva efektiivsust veelgi. Füüsilise jõu ja teleskoopnuia kasutamine poleks olnud efektiivne ega taganuks ametnike endi ohutust. Aivar kaalus mehe pikali jooksmist, kuid see võinuks tuua kaasa olukorra, kus ohtu võinuks sattuda mõlemad ametnikud. Maha kukkunud ja tegutsemisvõimetul politseinikul oli käes temalt lihtsalt äravõetav teenistuspüstol,» seisab sisekontrollibüroo raportis.

Sisekontroll hindas õigustatuks ka ründaja korduva tulistamise, kuna pärast esimest lasku rünnak jätkus. «Aivaril tuli reageerida ründele väga kiiresti ja puudus võimalus iga lasu järel veenduda, kas ründaja sai pihta ja lõpetab maas lebava kolleegi peksmise. Öisest ajast tingitud piiratud nähtavuse tõttu poleks kuulitabamised olnud kohe visuaalselt nähtavad. Samas oli oht, et iga järgmine pähe tabav löök võib tuua kaasa täiendavad vigastused või surma,» märkis sisekontroll kriminaalmenetlust lõpetades.

Mehel oli neli laskevigastust: kolm vasakus käes ja üks seljal vasaku abaluu alumises nurgas.

Sisekontrolli hinnangul ei saanud eeldada, et patrullpolitseinik oleks tulistanud ründajat jalgadesse, kuna tema ja ründaja vahel lebas maas kolleeg, kes võinuks kuuliga pihta saada.

Hukkunu lähedaste esindaja kaebas sisekontrolli otsuse edasi ja taotles riigiprokuratuurilt kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuse järgi eskaleeris Aivar ise olukorda, kui ta võttis välja relva ja ähvardas 20 meetri kaugusel lauavirnast laua võtnud meest mahalaskmisega. Kannatanu esindaja hinnangul oli rünnak provotseeritud.

Ka oli kannatanu esindaja hinnangul küsitav, kas politseiniku elu ikka oli ohus, kui teda peksti rehavarrejämeduse teibaga, samuti asjaolu, miks kasutati tulirelva, mitte näiteks teleskoopnuia. Küsimusi tekitas ka asjaolu, et neli kuulitabamust saanud mehele pandi peale käerauad, mis võeti maha seitse minutit hiljem ning elustamist alustati üheksa minutit pärast mehe kokkukukkumist.

Riigiprokuratuur jättis 2. detsembril kaebuse rahuldamata ja otsustas kriminaalmenetluse lõpetada.

Riigiprokuratuur leidis, et teenistusrelvade väljavõtmine olukorras, kus 20 meetrit eemal asunud mees haaras lauavirnast laua, oli õigustatud. Menetluse eri dokumentides nimetatakse lauavirnast haaratud eset kord lauaks, kord prussiks.

Otsus on lõplik

«Olukorras, kus mees oli võtnud lauavirnast prussi, mis sisaldas ka väljaturritavaid naelu, ja hakkas politseinike suunas liikuma, oli tulirelvade väljavõtmine kindlasti õigustatud ja selles midagi ebaseaduslikku näha ei ole võimalik,» seisab riigiprokuratuuri määruses. Kriminaalmenetluses kuulati asjatundjana üle ka Sisekaitseakadeemia turvataktika lektor, kes ei tuvastanud, et tulirelvi oleks valel hetkel välja võetud. Prokuratuuri hinnangul eskaleerusid sündmused seetõttu, et mees ei allunud politseinike seaduslikele korraldustele.

Riigiprokuratuur möönis, et Aivari hoitused «Ma lasen su maha!» ei olnud kõige õnnestunumalt sõnastatud, samas rõhutas ta, et tegemist on hoiatusega, öeldes «Hoiatan!».

Arvestades ründaja liikuvust, leidis riigiprokuratuur, et füüsilist jõudu või teleskoopnuia kasutades ei oleks politseinikul olnud võimalik ennast ohtu seadmata ründajat neutraliseerida.

Mis puudutab peksmiseks kasutatud kaigast või vart, leidis riigiprokuratuur, et kahtlemata oli maas lebava politseiniku elu ohus. «Isegi kui nõustuda kaebajaga, et sellise varrega lüües ei ole elule ohtu, moodustas murdunud varre ots teraviku, millega saanuks teha torkava löögi. Kahtlemata oli maas lebava politseiniku elu jätkuvalt ohus ja teda tuli selles olukorras päästa,» märkis prokuratuur.

Arvestades ründaja liikuvust, leidis riigiprokuratuur, et füüsilist jõudu või teleskoopnuia kasutades ei oleks politseinikul olnud võimalik ennast ohtu seadmata ründajat neutraliseerida. Sobiv olnuks kasutada elektrišokirelva, kuid politseinikul polnud elektrišokirelva kaasas, mistõttu ei olnud selle kasutamine võimalik.

Käeraudade ja elustamise viibimise suhtes ei näinud riigiprokuratuur rikkumist. «Kaebuses on ette heidetud, et need tegevused võtsid liiga palju aega, kuid videosalvestiselt on tuvastatud, et politseinikud olid tegevuses ja tegutsesid eesmärgiga tagada ohutus ja mehele meditsiinilist abi,» leidis riigiprokuratuur.

Kannatanu esindajad kaebasid riigiprokuratuuri otsuse edasi, kuid Tallinna ringkonnakohus otsustas kriminaalmenetluse lõpetada. Otsus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada.